Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/01/11147105t1h7899.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
/nginx/o/2018/06/01/7877172t1hf4a1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/09/11/11407992t1he1cd.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/29/11907494t1hebdb.jpg)
- Uus-Meremaa terrorist toetas Austria äärmusrühmitust.
- Eestis käis ta detsembris.
- Eestis ja Lätis veetis ta umbes nädala.
- Pole teada, mida ta siit otsis.
Uus-Meremaal külmavereliselt 50 inimest mõrvanud terrorist Brenton Tarrant külastas detsembris Eestit, postitas kaks päeva enne rünnakut sotsiaalmeediasse Eesti kohta vandenõuteooriaid ning nimetas eestlasi ka oma «manifestis».
Tarrant tegi avaldusi Eesti ja Läti kohta korduvalt. Näiteks vähem kui kaks ööpäeva enne veretööd jagas Tarrant sotsiaalmeedias White Genocide Projecti propagandaartiklit, justkui manipuleeriks USA saatkond eestlasi aktsepteerima multikultuursust. Samal päeval jagas ta videot Läti laulupeolt. «Seda nad tahavadki hävitada,» kirjutas ta.
/nginx/o/2019/03/29/11907497t1hc641.jpg)
Eestit mainib ta ka oma «manifestis», milles ilmutas elavat huvi Euroopas toimuva vastu.
«Marokolane ei saa olla eestlane, samamoodi nagu eestlane ei saa olla marokolane,» kirjutas ta.
Nüüd teame, et Tarranti huvi Eesti vastu polnud üksnes platooniline, vaid ta viibis mullu detsembris siin mõnda aega.
Mis ta siin tegi?
Austria siseministeerium ning Eesti politsei kinnitasid, et Tarrant lendas Austriast siia mullu 4. detsembril. Postimehe andmetel rentis ta Eestis ringi liikumiseks auto ning päev hiljem sõitis sellega Lätti. Tarrant naasis Lätist Eestisse kaheks päevaks 8. detsembril. Ent omakorda veel kaks päeva hiljem, 10. detsembril lahkus ta uuesti Riia poole – seekord liinibussiga.
Tarranti Lätis viibimist kinnitas eile Postimehele sealne julgeolekuteenistus VDD.
Äärmuslaste tegevusel silma peal hoidval kaitsepolitseil pole Tarranti Eestis käigu kohta palju öelda.
«Kuna sel hetkel ei olnud ta siin piirkonnas radaril, siis meil ei ole täpsemaid andmeid tema tegemiste kohta Eestis,» ütles kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepp. Tema sõnul ei ole alust arvata, et Tarranti huvi Eesti vastu oleks olnud millegi poolest erilisem või sügavam kui teiste riikide vastu.
Seega pole praegu ka selge, mida tulistaja Eestis tegi või kellega kohtus.
Tarranti liikumise jälgede ja sotsiaalmeedia sõnavõttude põhjal paistab, et teda huvitas Euroopas toimuv väga. Detsembris oli Euroopa õhk paks rahvus- ja rändekonfliktidest – Lääne-Euroopa üks peateemasid oli toona ÜRO ränderaamistik.
Lisaks Tarrantile seob Austriat ja Eestit asjaolu, et raamistiku ümber lahvatanud arvamuskonfliktid lõid laineid nii siin kui ka seal. Tarranti Eestis viibimise aja tähelepanuväärseim sündmus toimus 9. detsembril Tallinnas Vabaduse väljakul, kus peeti maha ränderaamistiku vastane meeleavaldus.
Mis veel seob Eestit, Tarrantit ja Austriat?
Paremäärmuslikud rühmitused suhtlevad omavahel tihedalt üle Euroopa. Üksteist toetatakse, käiakse vastastikku külas, avaldatakse üksteise toetuseks meelt ning astutakse üles samadel konverentsidel.
Kolmapäeval kirjutas BBC, et Austria uurijad otsisid läbi sealse paremäärmusliku rühmituse IBÖ juhtfiguuri Martin Sellneri kodu, sest ta oli saanud 1500-eurose annetuse, millega oli seotud terrorist Tarrant. Liidukantsler Sebastian Kurz selgitas, et ühtlasi uuritakse, kas IBÖ võib olla terroriorganisatsioon. Annetus oli silma torganud sellega, et oli olnud tavapärasega võrreldes märgatavalt suurem.
Martin Sellner ise ütles Associated Pressile, et vahetas seejärel Tarrantiga mõne e-kirja, kuid see olevat olnud ka kõik. Seotust Christchurchi mošee ründamisega Sellner eitas.
IBÖ ja Sinine Äratus
Sellneri juhitud IBÖ on niinimetatud identitaarlaste liikumise üks rakuke. Identitaarlased on rahvuspuhaste etnoriikide ideed levitav ülemaailmne paremäärmuslik liikumine.
Eestis levitab samasuguseid ideid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna noorteorganisatsioon Sinine Äratus. Nii selles kui IBÖs tegutsevad eeskätt noored, kes kasutavad oma ideede levitamiseks sotsiaalmeediat ja meemikampaaniaid. Kui Sinine Äratus korraldas mullu suvel Tallinnas Ühendkuningriigi saatkonna ees piketi, oli üheks ajendiks just austerlase Sellneri ja tema elukaaslase Brittany Pettibone’i tagasisaatmine Suurbritannia piirilt.
Ka Sinise Äratuse juht, nüüd riigikokku valitud Ruuben Kaalep nimetab end Euroopa identitaarlaseks. See on mustvalgel kirjas mullu avaldatud ligi 500-leheküljelises ingliskeelses raamatus «Identitaarlased. Globaliseerumise ja islami vastane liikumine.»
«Eurooplaseks olemine on erakordselt oluline just praeguses demograafilises kriisis, millega seisavad silmitsi kõik Euroopa rahvad. Me saame sellega võidelda vaid nii, kui kõik Euroopa natsionalistid teevad koostööd,» ütles Kaalep raamatu autorile.
Ka on Kaalep osalenud nii kuulaja kui ka esinejana Rootsis konverentsidel, mis on keskendunud just identitaarluse ideedele.
Samas raamatus saab sõna kümneid identitaarlasi. Nende seas Martin Sellner, kes on selle liikumise üks tuntumaid nägusid Euroopas.
«Martin Sellneriga me kohtunud ei ole,» vastas eile kirja teel Postimehe pärimisele Ruuben Kaalep, «kuid suhtume sümpaatiaga Lääne-Euroopa rahvuslikesse noorteliikumistesse.»
Facebookis on Sellneri ja Kaalepi ühiste sõprade seas Ukraina parempoolse tiiva noor staar Olena Semenyaka, kes on korduvalt Eestis esinenud Sinise Äratuse konverentsidel. Viimati kõneles ta Tallinnas toimunud konverentsil «Etnofutur» veebruari lõpus. Konverentsil esines rahvusvaheline seltskond, kes keskendus põlisrahvust soosivale maailmakorraldusele.
Olgu märgitud, et Eesti rahvuslaste ja Tarranti otsestele seostele ei viita miski ning Sinine Äratus kinnitas, et nendega pole Uus-Meremaa tulistaja kontakti otsinud. «Nimetatud isikul pole kunagi olnud Sinise Äratusega mingit kontakti ja ühelgi juhul ei ole ta meie tegevust toetanud,» kirjutas Ruuben Kaalep eile. «Saan kinnitada ka, et mul pole vähimatki alust arvata, justkui ta oleks kunagi ühenduses olnud mõne Sinise Äratuse liikmega.»
/nginx/o/2019/03/29/11907499t1h22ab.jpg)
Pigem viitavad märgid, et ajapikku radikaliseerunud Tarrant oli ise huvitatud Euroopa rahvuslastest.
EKRE noored tutvusid Austraalia fašismiga
/nginx/o/2019/03/29/11907498t1ha74b.jpg)
Nädal pärast terrorirünnakut Uus-Meremaal, 22. märtsil toimus EKRE Tartu kontoris põnev üritus: Sinise Äratuse noored korraldasid loenguõhtu, kus rääkisid «Austraalia kultuurist».
Sinise Äratuse konverentsi leht Facebookis ehiti meemiga «australian shitposter», mida kasutab sotsiaalmeedias enda märgina terrorist Tarrant. Tegemist pole just eriti levinud pilapildiga, eelkõige kasutavad seda Austraalia alt-right-kogukonnad ja sedagi pigem mõne aasta eest.
Meem sai kuulsaks just Uus-Meremaa terrorirünnaku järel: see oli Tarranti sotsiaalmeediakontode profiilipilt ning illustratsioon terrorirünnakust ette teada andnud foorumipostituse juurde.
Sinise Äratuse üritusel tuli ettekandmisele Austraalia natsionalismi ja kohalike valgenahaliste identiteedi puudutav P. R. Stephenseni essee «Foundations of Culture in Australia». Stephensen oli tuntud Austraalia antisemiit, üks fašismi maaletoojaid.
Miks otsustasid Sinise Äratuse noored nädal pärast Austraalia päritolu paremäärmuslase terrorirünnakut sellise ürituse korraldada ja seda nõnda illustreerida?
Noored kinnitavad, et kindlasti ei ole see üritus kuidagi seotud terrorirünnakuga.
«See oli väga jube, mis Uus-Meremaal toimus. Mõistame selle kindlasti hukka,» ütles üritusel ühe esinejana üles astunud EKRE noor Remi Sebastian Kits.
«Üks meie uus liige oli lihtsalt nimetatud teost äsja lugenud ja ta otsustas selle ettekandega üles astuda. Midagi muud seal polegi,» rääkis ta.
Kits tõdes, et talle tuleb selline seostamine üllatusena ning üritus oli kuu aega ette planeeritud.
Samas näitavad avalikud andmed, et ürituse foto postitati Facebooki kolm päeva pärast terrorirünnakut.