Õigusekspert: ilmselt loodab EKRE rahvahääletusega kahele järjestikkusele riigikogu koosseisule

Mart ja Martin Helme (EKRE) soovivad rahvaalgatusel põhinevat rahvahääletust.

FOTO: Tairo Lutter

Eile kinnitasid Mart ja Martin Helme TRE raadios, et rahvaalgatusel põhineva rahvahääletuse seadustamine pandi koalitsioonilepingusse sisse. Koalitsioonilepingut ennast näeb avalikkus tõenäoliselt alles laupäeval.

Martin Helme selgitas TRE raadios, et vastavalt koalitsioonilepingusse sisse pandud kokkuleppele saab 50 000 allkirja kogumisel ükskõik millise riigielu küsimuse panna referendumile. Ta lisas, et kui üle poole valijaskonnast käib valimas ja toetab sellist referendumi ettepanekut, siis hakkab see automaatselt kehtima. 

«See tähendab, et kooseluseaduse tühistamise saame panna referendumile. See tähendab, et presidendi otsevalimise muudatuse saame panna referendumile. Saime kuldvõtmekese, millega ära lahendada kõik teised asjad, mida me seekord ei saanud,» sõnas Martin Helme.

Õiguskantsleri kantselei kommunikatsioonijuht Janek Lutsi sõnul ei ole sellist sammu võimalik veel õiguslikult hinnata, kuna antud kirjeldus ei võimalda üheselt mõista, mida ja kuidas plaanitakse. «Markeeritud on idee,» ütles Luts.

Küsimusele, kas teoreetilist üldse oleks võimalik kooseluseaduse tühistamine referendumile panna, vastas Luts, et see oleneb eelnõu täpsest sisust. 

«Kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise rahvahääletusele panemiseks on vaja poolthäälte enamust, see tähendab vähemalt 51 hääle nõuet ei ole,» ütles Luts. Ta lisas, et kui õiguskantsleri arvates on rahvahääletuse korraldamise otsus põhiseadusevastane, siis on tal võimalik see riigikohtus vaidlustada.

Mida riigikohus kooseluseaduse vaidlustamise korral otsustaks, sõltub eelnõu täpsest sisust ega ole seega Lutsi hinnangul hetkel ennustatav.

«Kui riigikohus jagab õiguskantsleri seisukohta, et eelnõu on põhiseadusevastane, jääb referendum ära. Põhiseaduse järgi on keelatud kooselupartnerite olukorra halvendamine. Inimlik on vähemuste õigusi kaitsta, hoida ka nende meelerahu. Vähemuste õigus elada oma elu turvaliselt ei võta kelleltki ühtki õigust ära,» sõnas ta.

Õigusekspert ja Soraineni advokaadibüroo vandeadvokaat Carri Ginter nentis samuti, et oluline on nüüd teada saada, milles täpsemalt kokku lepiti. Seda, kuidas peaks toimima nn ehtne «rahvaseadusandlus» ehk rahvas ise algatab, menetleb ja võtab eelnõu seadusena vastu, ei kujuta täna ilmselt keegi eriti kusagil riikides ette. 

«Küsimus ongi nüüd selles, et kas rahvahääletusele saab panna initsiatiivi ehk eelnõu või saab sellega vastu võtta seaduse. Enamikes riikides, kus rahvaalgatuse seadustamine kehtib, saab vastu võtta ikkagi eelnõu,» selgitas ta Postimehele. 

See tähendab Ginteri sõnul seda, et kooseluseadust pelgalt rahvahääletuse otsusel tühistada ei saaks, vaid see läheks seejärel tagasi riigikokku arutlusele. «See ei anna veel riigikogule kohustust seda tühistada, vaid arutada,» sõnas ta.

Küsimusele, kas rahvahääletusel otsustatu ilma riigikogu vahelesegamiseta seadusena rakendumine oleks üldse reaalne, jäi Ginter kahtlevale seisukohale.

«Enamikes riikides see nii ei ole, sest rahvas ei oska tavaliselt sellist eelnõu koostada, mis oleks põhiseadusega kooskõlas,» ütles ta ja tõi näiteks, et rahvas võib ju referendumiga otsustada, et taastame surmanuhtluse, kuid Eesti riigis ei saaks seda sellegipoolest teha. «Põhiseadus ei luba ja rahvusvaheline õigus ei luba. Sellist asja ei saa teha jah,» lisas ta.

Praeguse põhiseaduse järgi on seaduse rahvahääletusele paneku õigus ainult riigikogul, rahval seda õigust Ginteri sõnul ei ole. «See on põhiseaduses kirjas ja seda ei saa tavaliste seadustega piirata,» lisas ta. Põhiseaduse muutmiseks tuleks aga korraldada uus referendum, ainult riigikogu oma praeguses koosseisus seda teha ei saa, kuna Ginteri sõnul ei tuleks selleks piisavalt hääli kokku, et see kokku võiks tulla.

Häälteenamuse juures on oluline, et kiireloomulisena riigikogu ühe koosseisuga põhiseaduse muutmiseks oleks vaja 4/5 toetus, rahvahääletusele panekuks 3/5 ja kahes järjestikuses koosseisu enamust. «Mul on jäänud mulje, et EKRE loodabki kahele järjestikkusele koosseisule, sest riigikogus neil 3/5 rahvahääletusele panemiseks ei pruugi olla ega tulla praeguses koosseisus,» selgitas Ginter.

Kuivõrd põhiseadus kasutab põhiseaduse muutmise viisina rahvahääletust, siis võiks seda referendumi asemel kasutada.

Ginteri sõnul võeti ka Euroopa Liidus vastu otsus rahvaalgatuste seadustamiseks ning seda nähti siis demokraatia suure võiduna. «Kui seda targalt teha, nii et rahvaalgatusega ei saa üle sõita põhiseadusest ja inimõigustest, siis ei ole see tagasiminek,» jäi Ginter positiivseks. 

Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis on rahvahääletust korraldatud kaks korda. 1992. aasta 28. juunil toimunud rahvahääletusel võeti vastu Eesti Vabariigi põhiseadus ning Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse. Rahvahääletusel osales 446 708 kodanikku, kellest põhiseaduse ja rakendusseaduse eelnõude poolt 91,3 inimest.

Teine rahvahääletus toimus 2003. aasta 14. septembril, kui rahvahääletusel võeti vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamine, mille kohaselt Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu. Hääletamas käis 554 751 kodanikku ning Euroopa Liiduga ühinemist toetas 66,92 protsenti vastanutest.

Tagasi üles