Õiguskantsler: praegune põhiseadus ei takista rahvahääletust
2. aprill 2019, 18:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu ei ole veel päris täpselt teada, millisel kujul rahvaalgatusel rahvahääletuse korraldamine koalitsioonilepingusse kirja sai. Sellegipoolest on võimalik vaadelda, milline on hetkel kehtiv rahvahääletuse kord.
«Rahvaalgatus on alternatiiv küsimuse või eelnõu algatamisele riigikogus,» ütles õiguskantsler Ülle Madise. Kehtiva põhiseaduse kohaselt on rahvahääletuse korraldamise õigus ainult Riigikogul. Põhimõtteliselt võib ka praegu Riigikogu saada idee rahvahääletuse korraldamiseks rahvalt. Nimelt tuleb menetlusse võtta algatus, mis on kogunud vähemalt 1000 toetusallkirja.
Õiguskantsler Ülle Madise sõnul on praegu Eestis võimalik igal riigikogu liikmel algatada riigielu küsimuse või seaduseelnõu rahvahääletus. «Rahvahääletuse korraldamiseks on üldjuhul vaja riigikogu poolthäälte enamust. Sõltumata sellest, kas riigielu küsimuse rahvahääletus lõpeb ei või jah vastusega, riigikogu laiali ei saadeta. Rahva otsus on aga siduv,» ütles Madise ja lisas, et praegune põhiseadus ei takista rahvahääletusi, nagu vahel on väidetud.
Õiguskantsler selgitas, et kehtiv põhiseadus ei takista, vaid suunab esitama rahvahääletusel selget küsimust, millele saab anda selge vastuse. Kui tegemist on riigielu küsimuse ja mitte seaduseelnõu puudutava rahvahääletusega, ei pea riigikogu kartma ka laiali saatmist. «Erakorralised valimised järgnevad üksnes seaduseelnõu läbikukkumisele rahvahääletusel,» ütles ta ja lisas, et kui hääletusel on küsimus, mitte pikk tehniline eelnõu, ei korraldata ühelgi juhul riigikogu erakorralisi valimisi.
«Nii on ka mõistlik. Ka teistes riikides pannakse rahvahääletusele ennekõike riigielu küsimusi, mitte terviklikke eelnõusid. Näiteks kui peaks soovitama rahvahääletuse korraldamist sisserännu piirarvu või topeltkodakondsuse asjas, on mõistlik ja aus panna rahva ette küsimus: kas lubada topeltkodakondsust? Või kas tõsta sisserännukvooti x inimeseni. Vastus saab olla ei või jah ja on igal juhul riigikogule, valitsusele ja kohtutele kohustuslik. Kummagi vastuse korral riigikogu laiali ei lähe,» selgitas Madise.
Teemad, mida saab rahvahääletusele panna on aga seadusega piiritletud. Põhiseaduse kohaselt ei saa rahvahääletusele panna maksude, riigieelarve, riigi rahaliste kohustuste ja riigikaitsega seonduvaid küsimusi, samuti välislepinguid ning erakorralise seisukorra kehtestamist või lõpetamist.
Mart ja Martin Helme rääkisid nädalavahetusel TRE raadios, et koalitsioonilepingusse sai kirja rahvaalgatusel rahvahääletuse korraldamise seadustamine. Nende sõnul saaks 50 000 allkirja ükskõik millise riigielu küsimuse panna referendumile.