Rumeenia annab ekspresidendi inimsusvastaste kuritegude eest kohtu alla

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rumeenia endine president Ion Iliescu 2017. aasta oktoobris kohtumisel meediaga.
Rumeenia endine president Ion Iliescu 2017. aasta oktoobris kohtumisel meediaga. Foto: AP/Scanpix

Inimsusevastastes kuritegudes süüdistatud Rumeenia endisele presidendile Ion Iliescule anti korraldus astuda kohtu ette rolli eest, mida ta etendas riigi kommunistliku režiimi 1989. aastal kukutanud revolutsiooni verises kiiluvees.

Inimsusevastastes kuritegudes süüdistatud Rumeenia endisele presidendile Ion Iliescule anti korraldus astuda kohtu ette rolli eest, mida ta etendas riigi kommunistliku režiimi 1989. aastal kukutanud revolutsiooni verises kiiluvees.

«See on eriti tähtis hetk Rumeenia õigussüsteemile, mis on tasumas ajaloole auvõlga,» ütles peaprokurör Augustin Lazăr ajakirjanikele.

Teatega lõppes pikka aega kestnud uurimine, mida raskendas võimude soovimatus uurida 1989. aasta revolutsioonile järgnenud verist perioodi.

Iliescu (89) oli minister kommunistliku diktaatori Nicolae Ceaușescu valitsuses. Hiljem juhtis ta Riiklikku Päästerinnet (FSN), mis haaras riigi üle kontrolli pärast ülestõusu algust 1989. aasta 16. detsembril riigi lääneosas Timișoara linnas.

Iliescu valiti 1990. aastal presidendiks ning oli teist ametiaega ametis 2000.-2004. aastal.

Nüüd on Rumeenia kõrgema kohtu asi panna paika kohtuprotsessi aluspäev.

Iliescule ja veel kolmele isikule esitati süüdistused detsembris. Lisaks temale said süüdistused endine asepeaminister Gelu Voican Voiculescu, endine õhuväe komandör Iosif Rus ning endine peaminister Petre Roman.

Voiculescu ja Rus peavad samuti kohtu ette astuma, Romani vastu esitatud süüdistustest otsustati tõendite puudumise tõttu loobuda. 

Prokurörid süüdistavad Iliescut ja Voiculescut «valeinformatsiooni otseses levitamises teleesinemiste ning pressiavalduste kaudu, panustades sellega üldisesse psühhoosi».

Nende avaldused suurendasid «omade tule, kaootilise tulistamise ning vastukäivate sõjaliste käskude esinemise» riski, lisasid prokurörid. Iliescu haaras kontrolli riigi üle 22. detsembril ning pärast seda sai riigis surma 862 inimest.

Väidetavalt aitasid meeste tegevused kaasa Ceaușescu ja tema naise süüdimõistmisele ja hukkamisele «läbi farsiliku kohtuprotsessi».

Iliescu peab vastama ka inimsusevastaste kuritegude süüdistusele, mille keskmes on ühe neli inimelu nõudnud meeleavalduse mahasurumine 1990. aastal Bukarestis. 

Iliescu ja Voiculescu eitavad mõlemad vääritikäitumist. Voiculescu hinnangul on süüdistus poliitiline kättemaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles