EKRE ministrikandidaadid tutvustasid oma plaane

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) tutvustas täna oma ministrikandidaate. 

EKRE ministrikandidaadid on järgnevad: Mart Helme siseministriks, Martin Helme rahandusministriks, Rene Kokk keskkkonnaministriks, Mart Järvik  maaeluministriks ning Marti Kuusik väliskaubandus- ja IT-ministriks. 

Siseministrikandidaat Mart Helme

Mart Helme ütles, et EKRE osa selles valitsuses on kokku võetav koondnimetusega Mart. «Meil on mardivalitsus, Rene Kokk on ainus erand, teised on Mardi-põhised nimed,» ütles Mart Helme ja selgitas, et Martini nime algne tähendus on sõjakas ja võitlev ning sõjakad nad ka on.

Mart Helmel on siseministrina ees neli suuremat teemat: immigratsioon, siseriiklik turvavõrgustik, piirivalve ümberkorraldus ja bürokraatia vähendamine.

Helme ütles, et paigalseisu valitsus nad ei ole ning lugedes seda pärandit, mille siseminister talle maha jätab, on tööd palju. «Alates sellest, nagu eile kuulsime, et lastel ei ole ema ja isa, vaid vanem 1 ja vanem 2, selle vastu hakkame võitlema. Ema ja isa on ühiskonna põhiväärtused. Ema, isa ja lapsed on ühiskonna kandjad. Vanem 1 ja vanem 2 ei tähenda mitte midagi,» sõnas ta.

Peatse siseministri sõnul saavutas EKRE koalitsioonilepingus partneritega peamiselt kõik, mis oli nende programmis seoses immigratsiooniga. Helme selgitas, et immigratsioon ei tähenda vaid pagulasi, vaid kõiki, kes siia tulevad. Eriline probleem on tema hinnangul aga Ukraina töölistega, kelle immigratsioon on Eesti riigile hävituslik. See lööb tema sõnul paigast eesti- ja venekeelse rahvastiku demograafilise tasakaalu, nende inimeste pealt ei maksta riigile makste ning vähekvalifitseeritud tööjõud ei aita kaasa ka Eesti majanduse innovatsioonile. 

«Need inimesed suruvad alla meie palgataseme. Võtavad peamiselt ära meie vene inimeste töökohad. Need, kes tulevad maksuvabalt, mustalt, võtavad ära töökohad, suruvad alla palgad. Meil ei ole midagi nende inimeste vastu, aga meie ei soovi, et Eesti ujutatakse üle odava Ukraina tööjõuga,» ütles Mart Helme. 

Teine siseministri teema on siseriiklik turvavõrgustik, kus tuleb toetada päästeametit, politseid ja teisi ametkondasid. «Meil seisab ees lähematel aastatel küllaltki ulatuslik pensioneerumine. Kolme-viie aasta pärast on tegemist tõsise praeguse tööjõu siirdumisega pensionile ning peame mõtlema, mida teha,» ütles ta. Helme sõnul on politsei praegu nii õhukeseks hööveldatud, et kui meil oleks uuesti pronksiöö, siis politsei sellega toime ei tuleks. Politseid tuleks seega tema hinnangul tugevdada.

Kolmas teema on piirivalve. «Kui loete koalitsioonilepingut, siis tõepoolest ei ole öeldud, et taastame sõjaväelise piirivalve. Küll on öeldud, et loome piirivalvest eraldiseisva struktuuri,» ütles ta. Helme sõnul on oluline tegeleda ühtlase piirivalve ametkonna relvastuse ja väljaõppe tasemega, kes hakkavad kujutama esimest kaitsevalli sõjalise konflikti puhul. «Kui meil on piirivalve, kes on võimeline vastu võtma esimese rünnakuga, siis on selgelt tegemist Eesti kaitsejõudude tugevdamisega,» sõnas ta. 

Viimase teemana nimetas ta Eestis vohavat bürokraatiat ja sussilohistamist avalikus teenistuses, millega tuleb tegeleda. Hiljem lisas ta, et ametnikel ei saa lubada ministrite poliitikat põhja lasta ning ametnikud ei saa hakata poliitikat tegema.

«Me ei kavatse hakata kedagi kurjusest lahti laskma, aga tuleb aru saada, et me ei saa ka lubada kellelgi meie poliitiliste liinide elluviimise takistamist,» ütles ta.

Poliitikat teevad tema sõnul ministrid, mitte ametnikud, kuid ametnikud aitavad seda poliitikat ellu viia.

Maaeluministrikandidaat Mart Järvik  

Tulevase maaeluministri Mart Järviku arvates tuleb Euroopa Liidu nõudmised üle vaadata. «Alustada tuleks sellest, et ELi baastaseme nõuetest rangemaid nõudeid ei oleks rakendatud põllumeestele,» ütles ta.

Järviku sõnul ei peaks meil olema Euroopa Liidu direktiive kehtestatud rohkem kui teistele liikmesriikidele. Tema hinnangul on Eesti maaelule väga rangeid direktiive peale pannud, mida sellises mahus vaja ei oleks. 

Järviku hinnangul ei ole Eesti maaelu võrreldes teiste Euroopa Liidu ja eriti vana Euroopa maadega konkurentsivõimeline. «Tuleb seista selle eest, et konkurentsivõime oleks võrreldav teistega,» ütles ta.

Ministrikandidaadi sõnul on eriti olulised uued tehnoloogiad, kuna need viivad elu põllumajanduses edasi. Nii tehnoloogiaid mullaharimises, põllumajandustehnikas kui ka ümbertöötlevas tööstuses on Järviku arvates tarvis rahaliselt toetada. 

Kuna Järvik on ka ise maal sündinud ning peab isatalu, teeb talle muret, et Eesti maateede võrk on nigel. Ta loodab seista selle eest, et maateed asfalteeritaks.

Samuti usub Järvik, et Eesti jaoks on oluline toiduga isevarustatavus. «Meie talumees peab olema suuteline meie riigi ära toitma,» ütles ta ja lisas, et paljusid asju on võimalik paremaks teha maksuerisusega, mida ta plaanib esimesena rakendada. 

Laiemat eeskuju plaanib Järvik aga võtta vabariigiaegsest maaelu õitsengust, kui maaelu pandi teatud põhimõtete kasutamisel kihama. «Kasutades eri nippe sooviks midagi sarnast käima lükata. Et maaelu oleks ka linnainimesele vastuvõetav ja ta tahaks maale elama tulla. Ja et tuleks tagasi meie kaduma läinud pojad, kes on Soomes, Rootsis, Norras ja kaugemalgi,» sõnas Järvik. 

Keskkonnaministrikandidaat Rene Kokk

Tulevane keskkonnaminister ütles, et ei hakka saladust tegema, et ta pole kunagi olnud Rail Balticu toetaja. Sellegipoolest nentis ta, et koalitsioonilepe on kõigilt partneritelt lõivu nõudnud ja Rail Balticuga seoses ka EKRE-lt. 

Mida aga tema hinnangul saab teha, on Rail Balticuga seoses rajatavate karjääride ülevaatamine. Koka sõnul langeb praegu nendele maakondadele, kust Rail Baltic hakkab läbi minema, eriline kaevanduste rajamise surve. 

«Ma ei ütle, et kaevandusi peaks keelama, aga minu sõnum on, et peame hoolega mõtlema, kus ja mis kaevandusi me avame. Et me ei teeks seda kergekäeliselt Rail Balticu avamise egiidi all,» sõnas ta ja selgitas, et kogukondasid tuleb rohkem kaasata kui seni.

Metsanduse teemal peab Kokk oluliseks lageraie mahtude vähendamist ning puidu väärindamist, et vältida lihtsalt puidu toormaterjalina riigist  eksportimist. 

Samuti on tema hinnangul Eesti majandusele oluline põlevkivi. Loomulikult tuleb Koka sõnul põlevkivi kasutamisel järgida kokkulepitud rahvusvahelisi norme, kuid on vaja, et meie tööstus oleks tugev ja inimestel jätkuks tööd.

Väliskaubandus- ja IT-ministrikandidaat Marti Kuusik 

Tulevase väliskaubandus- ja IT-minister Marti Kuusiku hinnangul peaks riik tegelema sellega, millega ärisektor ei saa või ei soovi tegeleda. «Riik ei tohi olla pidur,» ütles ta ja lisas, et riik saab siluda teed Eesti ettevõtjatele välismaale. Ta peab riigi abi Eesti ettevõtete välisturule sisenemiseks oluliseks.

Kuusiku sõnul on Eestil palju traditsioonilisi majanduslikke valdkondi, mida müüa. Näiteks puidutööstus, toidutööstus, turism ning muidugi IT ja kõrgtehnoloogia. «Tean isiklikust kogemusest, kui kõrgtehnoloogiline on Eesti tase. Taevas on piir, see on nutika Eesti suur šanss,» ütles ta.

Kuigi Kuusik nendib, et väliskaubanduse haldusalas olles on IT-sektoris juba praegu suur töö ära tehtud ning paljud lahendused on ka olemas. 

«Aga see on selline valdkond, et kui siin ei jookse, siis jooksevad teised eest ära,» rõhutas ta pideva arengu olulisust.

Kuusik plaanib teha kodaniku suhtluse riigiga veel lihtsamaks, lubades vajadusel riigi abiga tagada eesti keele kasutamise säilimise digiruumis ning korraldada täiskasvanutele IT-õpet.

Samuti on tema hinnangul oluline, et riigile hangitavad IT-teenused oleks optimaalselt korraldatud. «Siin on võimalik leida kokkuhoiukohti,» ütles ta.

Kuusikul on plaanis ka e-valimised tõsisemalt käsile võtta. «Võiksime lõpetada uskumiste või mitteuskumiste tralli e-valimiste ümber. See on hea asi, aga peaks lõpetama spekulatsioonid,» ütles ta. Tema sõnul tuleb tõestada, kas see on turvaline, kas peab vastu kõigile testidele.

«Teeme kõige kõvemad testid ära ja kõrvaldame uskumise. Kui peab kõik testid vastu, kasutame edasi, kui ei, siis kaalume lõpetamist,» ütles ta.

Kuusik lisas, et Mart Helme räägitud sisserändepoliitika puudutab ka tema haldusala. 

«Vale on arusaamine, et EKRE on pimedalt takistuseks majandusele oma immigratsioonipoliitikaga. Vastupidi, EKRE ei tee midagi selle vastu, et kaasata siia kõrgetasemelisi IT-spetsialiste ja -ettevõtjaid. Selline sisseränne ei ole ühiskonna kultuurikonteksti muutev ja on igati Eesti ühiskonna huvides. See on loogiline. Oleme loogilise ühiskonnakorralduse poolt,» ütles tulevane minister.

Rahandusministrikandidaat Martin Helme

Kõige esimene asi, mille Martin Helme kavatseb ette võtta, on võitlus käest ära läinud piirikaubandusega. «Mida kiiremini ja jõulisemalt [aktsiisi] langetamise teeme, seda kiiremini kaob ära kahju Eestile ja seda väiksem on risk, et muudatus ei anna tulemust,» ütles ta.

Martin Helme sõnul on üks tema üldine eesmärk võitlus ülereguleerimise ja bürokraatiaga. Ta on veendunud, et Eesti riigieelarves on kokkuhoiukohti palju ja seda suurtes summades. Selliseid põhjendamatuid kulusid tuleb hakata tema hinnangul agressiivselt kärpima.

«Makse tahame langetada, aktsiisi puhul mitte ainult alkoholi ja kütuse, vaid ka elektrit,» ütles Helme ja lisas, et energia hinna langetamine on oluline, kuna see puudutab sadu tuhandeid inimesi ja ka rahvusvahelist konkurentsivõimet. «Eesti on võrreldes naabritega muutunud kõrge energiahinnaga riigiks,» lisas ta.

Martin Helme kinnitas, et pensioni II sammas kuulub rahandusministeeriumi haldusalasse ning see muudetakse vabatahtlikuks. «See on üks olulisemaid reforme viimase 15–20 aasta jooksul ja meie veendumuse kohaselt teeb olukorda paremaks,» ütles ta.

Martin Helme hinnangul on siin väga palju riskikohti, kuid edasi tuleb minna kiiresti ja jõuliselt, aga ka väga läbimõeldult. 

Samuti tuleb tema sõnul investeerida infrastruktuuri ning vajadusel selleks laenu võtta.

«Tõenäoliselt ootab rahandusministeeriumi ees struktuuri ülevaatamine. Meil kipub olema nii, et ametnikud elavad mugavustsoonis. Tahan nad mugavustsoonist välja raputada,» ütles ta ja lisas, et selle raha eest, mida maksumaksjad maksavad, peaks saama maksimaalselt kätte. Eesmärk on tema sõnul ametnike professionaalsus panna poliitilise suunise eest tööle.

Tagasi üles