Jää hakkas liikuma: Estonia katastroofi ohvrite lähedaste nõuet hakkab arutama Prantsuse kohus

Estonia põhjaminekust alates 1994. aastast on liikvel jutud, et traagilise laevahuku põhjus oli plahvatus pardal.

FOTO: arhiiv

Parvlaeval Estonia hukkunute omaksed ja ellujäänud on nõudnud 1994. aastal toimunud katastroofi uut ja sõltumatud juurdlust. Seni pole meresõiduohutuse eest vastutanud Prantsuse firma nõudmistele vastu tulnud, kuid nüüd on hakanud jää liikuma, teatab uudisteagentuur AFP.

Estonia katastroofi ohvrite lähedaste ja ellujäänute enam kui paar aastakümmet tolmu kogunud nõuet hakkab reedel arutama Prantsuse kohus ning kohtuotsust võib oodata juulis.

Kohtuasjas on kostjaks parvlaeva Estonia ehitanud Saksa firma Meyer Werft ning aluse meresõiduohutuse eest vastutanud Prantsuse firma Bureau Veritas, kes on pikki aastaid üritanud asja kohtusse jõudmist takistada.

Tallinnast Stockholmi sõitnud Estonia uppus ööl vastu 28. septembrit 1994 tormisel Läänemerel Utö saarest umbes 40 kilomeetri kaugusel. Katastroofis hukkus üle 850 inimese.

1997. aastal tuli rahvusvaheline uurimisrühm lõppjäreldusele, et katastroofi põhjustas parvlaeva vöörivisiiri purunemine. Selle tulemusena tungis vesi kiiresti laeva.

Bureau Veritas on seni keeldunud uuest juurdlusest, sest vastavalt Eesti, Soome ja Rootsi vahel 1995. aastal sõlmitud leppele kehtib Estonia uppumiskohas hauarahu ning vrakki üles ei tõsteta. Bureau Veritas on aga seisukohal, et ilma alust üles tõstmata pole võimalik katastroofi täpsemaid asjaolusid kindlaks teha.

Rootsi ringhäälingu SVT ja ajalehe Aftonbladet andmetel on hauarahu siiski korduvalt rikutud ning sukeldujad on vraki juurde laskunud ja sealt esemeid minema viinud.

Kannatanud nõuavad moraalse kahju hüvitamiseks ühtekokku 40,8 miljonit eurot.

Tagasi üles