Eerik-Niiles Kross: metsavendluse lugu tasakaalustab meie ohvrimüüti (5)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
11. aprill 2019, 10:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/11/11941144t1h76c5.jpg)
Metsavendlusest tuleb rohkem rääkida, kuna see lugu on vajalik Eesti paljuräägitud ohvrimüüdi kõrval, ütles riigikogu Reformierakonna fraktsiooni kuuluv Eerik-Niiles Kross, kelle algatusel moodustati uues parlamendis metsavendluse traditsiooni hoidmise toetusrühm.
«Kõik müüdid ei pea olema halearmsad ja metsavendlus näitab, et meid ikka päris palja käega ei võetud,» ütles Kross saates «Otse Postimehest». Tema sõnul langes vastupanuvõitluses üle 2000 metsavenna.
«Metsavendluse teema ja ajaloo teemad laiemalt ei ole meie julgeolekupoliitikast ja meediast kuhugi kadunud ja hübriidsõdade ajastul on ajaloo elemendid väga olulised,» märkis Kross. «Venemaa näiteks kasutab oma propagandas väga palju Teise maailmasõja ja selle järgse ajaloo elemente ning loomulikult kallutatult ja meie vastu. Seepärast on väga tähtis, et me ei laseks kellelgi teisel oma lugusid rääkida, vaid räägiksime neid ise,» lisas ta.
Krossi sõnul on ta märganud, et viimasel aastakümnel on Eestis poliitikaga tegelema hakanud noorem põlvkond tundnud ennast ebamugavalt, kui räägitakse Teisest maailmasõjast ja metsavendlusest. «Ilmselt on pidevad natsisüüdistused paljudele inimestele mõju avaldanud ja nad on võtnud hoiaku, et räägime parem tulevikust,» sõnas Kross. Tema sõnul on Eestis veel elus paarkümmend omal ajal aktiivselt vastupanu osutanud ja metsalahingutest osa võtnud inimest.
«On väga palju seni teadmata lugusid, mis alles nüüd hakkavad päevavalgele tulema ja inimesed julgevad alles nüüd nende lugude kohta küsida. Eesti riik peab metsavendluse teemaga enesestmõistetavalt tegelema,» rääkis Kross. Tema sõnul toimiks relvastatud ja poliitiline vastupanu vajadusel ka täna, ehkki teistsuguste meetoditega, kui 70 aastat tagasi. «Kübermetsavendlus näiteks toimib mõnel moel juba täna. Kui me planeerime oma riigikaitset 21. sajandi meetoditega, siis miks me peaksime vastupanuliikumist planeerima 20. sajandi meetoditega,» ütles poliitik.
Riigikogu Eesti metsavendluse traditsiooni hoidmise toetusrühma kuuluvad Eerik-Niiles Kross, Johannes Kert, Madis Milling, Ants Laaneots, Ivari Padar, Mihhail Lotman, Urmas Reinsalu, Leo Kunnas, Ruuben Kaalep, Aivar Sõerd, Raivo Tamm, Alar Laneman ja Tarmo Kruusimäe.
Metsavendlus oli aastatel 1940-1941 ja 1944-1978 relvastatud võitlus Eesti iseseisvuse eest Nõukogude okupatsioonirežiimi vastu. Ajaloolaste hinnangul oli pärast teist maailmasõda Eestis kuni 15 000 aktiivset metsavenda. Viimased elusalt kätte saadud metsavennad Hugo ja Aksel Mõttus arreteeriti 1967. aasta suvel Võrumaal. Viimane langenud metsavend oli 1978. aastal kinnivõtmisel hukkunud August Sabbe.