Eestisse mittelastud purjelaev pani Vene meedia kihama

Vene meedias ringlev karikatuur.

FOTO: ru.sputniknews-uz.com

Välisministeeriumi Vene purjelaevale kehtestatud territoriaalvetesse sisenemise keeld jõudis kümnetesse venekeelsetesse väljaannetesse, kus kirjeldati seda kui ebasõbralikku sammu. 

1921. aastal ehitatud, sakslastelt teise maailmasõja järel sõjahüvitisena saadud purjelaev Sedov on Venemaa au ja uhkus, millel heisati esmaspäeval purjed sajandat korda. Kuid Tallinnasse purjelaeva ei lubatud, sest laeva pardal viibivad okupeeritud Krimmi Kertši Riikliku Meretehnoloogia Ülikooli lahingväljaõppega kursandid. 

Esmaspäeva õhtul kell 20.01 Saksamaalt Rostocki sadamast meresõitu alustanud aluse esimeseks peatuskohaks pidi olema Tallinn. Kuid teisipäeval saatis välisministeerium aluse meeskonnale vastuse, et Sedovit oma territoriaalvetesse ei lubata.

Selleks hetkeks polnud kiirusega kaheksa sõlme seilanud laev kaugele jõudnud, kuid samal päeval kell 15.56 kadusid nad interneti teel laevaliiklust jälgida võimaldavalt marinetraffic.com lehel radarilt. On võimalik, et lülitati välja nn transponder.

Umbes 24 tundi hiljem, kolmapäeval, kell 16.39 kirjutas sputnik-news.ru, et Eesti võimud ei lubanud õppelaeva Eesti territoriaalvetesse. Märkinud infoallikaks Sedovi laeva kapteni, kirjeldati leheküljel, kuidas Eesti samm on ebasõbralik, arvestades, et tuleval nädalavahetusel on kohtumas Venemaa ja Eesti presidendid.

Sputnikus ilmunud uudist jagas kohe ka Vene suursaatkond Eestis, kes saatis laiali sarnase sisuga pressiteate kaks tundi hiljem: Venemaa suursaatkond Eestis peab sammu ebasõbralikuks teoks.

Neljapäeva pärastlõunaks oli «Eesti ebasõbralikust» sammust kirjutanud vähemalt 41 venekeelset portaali, kellest osa Postimeest ja ERRi, kuid enamik Sputnikut refereerisid. Sisu oli enam-vähem sama, kuid näiteks Riigiduuma saadik Dmitri Belik Sevastopolist teatas veebilehel rg.ru avaldatud artiklis: «Kas Tallinn võitles laste vastu? Eesti ei riku mitte ainult merel toimuva vastastikuse abistamise standardeid, vaid solvab meremehi üle kogu maailma.»

Täna hommikul lülitati purjelaeval transponderid taas sisse, suund võeti Poola Gdynia linna. 

Vene meedias ringlev karikatuur.

FOTO: ru.sputniknews-uz.com

Purjelaeva kolm funktsiooni

Endine kaitseväe juhataja ja Eesti Merehariduskeskuse rektori Tarmo Kõutsi hinnangul oli ministeeriumi otsus mitte lasta purjelaeva Eestisse õige.

«Välisluureameti aastaraamatu 67st leheküljest 63s käsitleti Venemaa mõjutustegevust ja üks peatükk oli pühendatud tsiviilaluste kasutamisele mõjutustegevuseks. Nii see lugu ongi,» ütles Kõuts. 

Tema hinnangul on sellistel õppepurjelaevadel mitu erinevat asjaoludest olenevat funktsiooni.

«Kui nad rannikule jõuavad, siis teevad propagandat. Sõitsime ka ise nõukogude ajal uurimislaevaga ja öeldi kaudselt, et tehke ümberpööramise tööd. See laev töötas sellise üksusena, et mõjutada välismaailma ja kujundada nõukogude liidust head arvamust. Ju neil oli Tallinnasse tulles sarnane ülesanne,» ütles Kõuts. 

Õppelaevade teist eesmärki kirjeldati Kõutsi sõnul hästi välisluureameti aastaraamatus. «Teiste riikide territoriaalvetesse üritatakse siseneda formaalsete taotluste alusel, uurimistööd tehakse poolsalaja ning deklareerimata piirkondades; uurimistöö puudutab sageli vastuvõtjariigi veealuseid ja majanduslikult olulisi piirkondi,» kirjutati selle aasta märtsis avaldatud välisluureameti aastaraamatus.

Kõutsi sõnul on võimalik laevale paigaldada sonareid, millega merepõhjas kulgevaid trasse uurida. «Ranniku lähedalt saab ka näiteks mobiilsidet analüüsida,» ütles ta.

«Mulle tundub, et neile on kasulikud mõlemad variandid. Kui tulevad riiki sisse, siis teevad vastavat propagandat, et Krimmis on kõik korras. Aga kui keeldutakse, siis saavad öelda, et näed, Eesti on ebasõbralik riik. See on selline infosõja vorm,» ütles Kõuts. 

Vene purjekad Mir ja Sedov 2018. aasta sügisel Tallinna Vanasadama kruiisikai ääres.

FOTO: Eero Vabamägi

Kertši väina intsident

Purjelaev Sedov külastas Tallinna esimest korda sel möödunud aasta septembris. Välisministeeriumi poliitikaosakonna peadirektor Lembit Uibo ütles, et seekord oli otsus teistsugune, sest olukord on 2018. aasta lõpus Kertši väinal aset leidnud sündmuste tõttu muutunud.

Kaitseministeeriumi laualt läbi käinud territoriaalvetesse sisenemise taotlus sai negatiivse vastuse, sest ministeeriumi andmetel viibivad pardal okupeeritud Krimmi Kertši Riikliku Meretehnoloogia Ülikooli kursandid. 

«Eesti ei tunnusta Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist ning meie hinnangul õppelaevale loa väljastamine oleks läinud vastuollu Krimmi annekteerimise mitte-tunnustamise poliitikaga,» teatas välisministeerium.

«24 meremeest on siiani vangistuses Venemaal ja sama ajal toovad nad sealt samast piirkonnast suveräänsust rõhutavalt Kertši meremehi Tallinnasse. See oli üks kaalukoht» ütles Uibo.

Välisministeerium on viimase aasta jooksul keelanud Eesti territoriaalvetesse sisendada Venemaa laevadel kolmel korral. 

Purjelaev Sedov

FOTO: marinetraffic.com

Tagasi üles