Ajaloolane Magnus Ilmjärv osales Vene ajaloopropaganda seminaril

Magnus Ilmjärv 2018. aasta aprillis Kaliningradis ajaloopropaganda seminaril (vasakul pool lauda).

FOTO: kaitsepolitsei

Venemaal Kaliningradis toimus mullu aprillis ajalooalase infosõja seminar, millel osales ka Eesti ajaloolane Magnus Ilmärv.

26.-27. aprillil Kaliningradis Immanuel Kanti nimelises Balti Föderaalses Ülikoolis (BFU) seminar pealkirjaga «Mälusõjad» kui tänapäevase maailmakorralduse ümberhindamise instrument: II maailmasõja ajaloo uued väljakutsed“. Ürituse peakorraldaja oli 2017. aastal moodustatud Sotsiaaluuringute Ekspertinstituut (EISI), kirjutab kaitsepolitsei täna avaldatud aastaraamatus.

Seminaril arutleti Venemaa ajaloopropagandale oluliste teemade üle: fašismi käsitlus, konfliktid  Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, mis tulenevad II maa- ilma sõja «võltsimisest» ning suhted Jaapani, USA ja Balti riikidega.

Peamiselt osalesid Kaliningradi seminaril Venemaa enda teadusasutuste ja -organisatsioonide töötajad. Sisuliselt ainsateks väliskülalisteks, kes andsid üritusele soovitud rahvusvahelist mõõdet, olid Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi vanemteadur Magnus Ilmjärv ja Itaalia Kremli-meelne ajakirjanik ja Krimmi annekteerimise apologeet Giulietto Chiesa. Seminari juhtinud Moskva Riikliku Ülikooli politoloogiateaduskonna dekaan Andrei Šutov toonitas hiljem meedias, et «välismaise akadeemilise kogukonna esindajate» osalemine üritusel on hea märk.

Seminaril avaldati lootust, et lähitulevikus luuakse Kaliningradi «võimas» ajaloovõltsimise vastase võitluse keskus nn Ajaloolise Mälu Instituut, mis kontseptsiooni kohaselt peaks pakkuma Venemaa ajaloopoliitikale «informatsioonilist ja analüütilist tuge ning võitlema julgeolekuohtudega ajaloolis-kultuurilises keskkonnas». Eelkõige peaks instituut asuma võitlusesse ajaloovõltsingutega, mis puudutavad NSV Liidu ja Venemaa ajalugu.

Magnus Ilmjärv osales sarnasel üritusel Kaliningradis ka 2016. aasta aprillis.

Ajalugu Venemaa mõjutustegevuses

2018. aastal on Venemaa riiklikus ajaloopoliitikas ilmnenud teatav tagasipöördumine agressiivsema ja jõulisema ajalootõlgenduse juurde. Retooriliselt on taas ellu äratatud Venemaad väidetavalt kahjustava ajaloovõltsimise vastane võitlus, mis pärast samanimelise komisjoni laialisaatmist 2012. a näis olevat ennast ammendanud.

Viimasel ajal on aga just „Venemaa huve kahjustava ajaloovõltsimise vastase võitluse“ deviisi all taas sõna võtnud mitmed Venemaa juhtivate ülikoolide ja teadusasutuste esindajad, seostades seda eelkõige vajadusega kaitsta Kremlile sobivat II maailmasõja (ehk Venemaal: Suure Isamaasõja) käsitlust.

Neid toetavad ajaloouurimisega tegelevad Venemaa GONGO2-  d ja mõttekojad. Oluliseks tulevaseks tähtpäevaks on siinkohal 23. august 2019, mil möödub 80 aastat Molotovi -Ribbentropi pakti (MRP) sõlmimisest. Venemaa historiograafia püüab MRP tähendust pisendada ning eitab, et just see NSV Liidu ja Saksamaa leping lõi aluse iseseisvate riikide annekteerimiseks ja okupeerimiseks ning päästis sisuliselt valla II maailmasõja. Taktikalise käiguna üritatakse avalikkuse tähelepanu suunata

1938. a Müncheni kokkulepetele, süüdistades hoopis lääneriike koostöös hitlerliku Saksamaaga.

Venemaale sobivaid ajaloosündmuste tõlgendusi püütakse meedia, näituste, teaduskontaktide jms abil sugereerida ka rahvusvahelisele üldsusele ning saavutada nende laialdasemat omaksvõttu. Seetõttu ollakse Venemaal huvitatud töösidemete loomisest ja arendamisest sihtriikide teadlastega, et anda vähemalt näiliselt oma teooriatele rahvusvahelist mõõdet ja usaldusväärsust. Balti riikide puhul pakuvad Venemaale seetõttu erilist huvi ajaloolased, kelle head nime saaks kasutada 1940. aastate sündmuste alternatiivkäsitluse juurutamisel.

Senised kogemused näitavad, et sageli piisab pelgalt välisriigi teadlase nominaalsest osavõtust mõnest Venemaa propagandakonverentsist või -ümarlauast, et teda hiljem meedias seostada Kremlimeelsete postulaatidega.

Tagasi üles