Rein Lang: Eesti väljaannetel peaks olema Soomes alaline korrespondent

Rein Lang

FOTO: Mihkel Maripuu

Eestil meediaväljaannetel peaks Soomes olema alaline korrespondent, mis aitaks paremini tajuda naaberriigis toimuvaid poliitilisi, majanduslikke ja ühiskondlikke protsesse, ütles reformierakondlane Rein Lang esmaspäeval raadio Kuku saates «Olukorrast ajakirjanduses».

«Minu mõistusesse ei mahu, miks ei ole ükski Eesti väljaanne suutnud tekitada Helsingisse alalist korrespondendipunkti, et natukenegi lähendada Soome tajumist,» ütles Lang. «On eestlaste luul, et  kuna me oleme nii lähedal, siis puudub vajadus, et keegi oleks pidevalt kohal ja analüüsiks sündmusi Soome majanduses, poliitikas ja sotsiaalelus,» lisas ta.

Langi sõnul ei võimalda hommikul-Soome-õhtul-tagasi-stiil ajakirjanikul edastada  naaberriigist täielikku analüüsi.

«Korrespondendi staatus annab võimaluse saada isiklikult tuttavaks poliitikute, ühiskonnategelaste ja majandusinimestega ning saada seda informatsiooni, mida peavoolumeedias ei ole,» märkis Lang. «Kas Eestis tõesti arvatakse, et me jääme oluliselt vaesemaks, kui meil oleksid need korrespondendid. Ka kirjasaatjaid võiks olla rohkem, kuid alalised korrespondendipunktid oleksid väga vajalikud,» sõnas ta.

Lang ütles, et Eesti ajakirjandus ei vaevunud ülemäära palju pühapäevaseid Soome parlamendivalimisi selgitama. Tema sõnul erinesid Soome avalik-õigusliku Yleisradio valimistulemuste kindlakstegemist kajastavad saated sarnastest Eestis märtsivalimiste aegsetest saadetest nagu «öö ja päev».

«Soomlased tegid oma tööd väga läbimõeldult, väga professionaalselt ja väga kontsentreeritult. Iga loll, kes oskas soome keelt, pidi aru saama, millised on Soome poliitilised suundumused, milline on valimistulemus ja mis ootab Soomet ees,» rääkis Lang. «30 protsenti Eesti majandusest on Soomega seotud ja igaüks, kes ajab Soomega mingitki äri, lihtsalt peab seal toimuvat jälgima,» lisas ta.

Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei võitis ülinapilt pühapäevased üldvalimised, edestades rahvuskonservatiivset erakonda Põlissoomlased vaid 0,2 protsendipunktiga. 

SDPd toetas 17,7 ja põlissoomlasi 17,5 protsenti hääletanuist. Konservatiivne Koonderakond saab 17-protsendise toetusega Eduskunnas 38 mandaati.

Oma ajaloo halvima tulemuse tegi 13,8 protsendi ja 31 parlamendikohaga Keskerakond, mille neli aastat väldanud kärpepoliitika ei pälvinud valijate heakskiitu.  

Tasavägine valimistulemus tõotab teha koalitsiooniläbirääkimised äärmiselt keeruliseks.

Tagasi üles