Vaade ajalukku: viimased Tallinna kirikute põlengud said samuti alguse ehitustöödest

Niguliste kirik pärast põlemist. 13. oktoober 1982

FOTO: Rahvusarhiiv

Prantslaste kurbust ja ahastust Notre Dame’i ​katedraali hävimise tõttu võib meil Eestis olla praegu keeruline hoomata, kuid Eesti jaoks on ehk võrreldava ​kultuurilise tähtsusega lähiajaloos olnud Niguliste kiriku tulekahju.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Teadaolevalt puhkes Pariisi Jumalaema kirikus tulekahju ehitustööde tõttu ja ka viimased suuremad põlengud Tallinna vanalinna kirikutes said alguse renoveerimise ajal. 2002. aastal süttis Pühavaimu kiriku taastamistööde ajal kirikutorn, kuid veelgi olulisem oli 1982. aastal puhkenud tulekahju Niguliste kirikus.

«Keskajal oli Niguliste üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid ja kaunimaid pühakodasid. Tallinna hansa aja hiilgusest ning siinsete kaupmeeste jõukusest kõnelevad mitmed Niguliste kiriku jaoks tellitud hinnalised kunstiteosed, mis telliti Euroopa suurtest kunstikeskustest,» selgitas Niguliste tähtsust muinsuskaitseameti juht Siim Raie.

Niguliste kiriku 1982. aasta põlengu raporti järgi sai tulekahju alguse keevitustöödest, kuid tookordse prokuratuuri otsuses ei välistatud ka pahatahtlikkust. 

Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saareti sõnul on aga Niguliste ja Notre Dame’i ​põleng täiesti erinevad.

«Siin ei olnud kunstivarade puhul mingeid kahjusid, kirik oli tühi,» ütles ta ja lisas, et Niguliste jaoks ehitatud orel oli küll põlengu ajal hoones, kuid kahjustada see ei saanud.

Tagasi üles