Järelevastamise karm kord viis Tallinna kooli seadusega pahuksisse

Tallinna Kunstigümnaasium

FOTO: LIIS TREIMANN / PM/SCANPIX BALTICS

Tallinna Kunstigümnaasiumi range järelevastamise kord tekitas lapsevanemas küsimusi, mistõttu pöördus ta õiguskantsleri büroo poole. Üleeile avaldas õiguskantsler Ülle Madise hinnangu, et kooli järelevastamise kord ei ole riikliku õppekavaga kooskõlas. 

Tallinna Kunstigümnaasiumi õpilased ei saa töid järele vastata, kui nad on kasutanud ebaausaid võtteid ehk kasutanud kõrvalist abi või spikerdanud. Samuti ei saa järele vastata põhjuseta puudujad. Õiguskantsler Ülle Madise selgitas, et selline kord on riikliku õppekavaga vastuolus.

Õiguskantsler toob välja Vabariigi Valitsuse määruste järgi on õpilasel õigus järele vastata või järeltöö teha siis, kui suulise vastuse, kirjaliku töö või praktilise tegevuse eest on tema teadmisi ja oskusi hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või talle on jäetud hinne panemata.

«Seega on õpilasel õigus järele vastata ka juhul, kui ta on puudunud tunnist põhjuseta, on töö tegemisel kasutanud ebaausaid võtteid või on saanud tunnitöö või koduse töö eest mitterahuldava hinde,» selgitas Madise.

Õiguskantsleri hinnangul on kooli järelevastamise kord selles osas vastuolus riiklike õppekavadega.

Kool ei nõustu

Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults ütleb, et selline kord kehtib paljudes Eesti koolides ning tegemist on haridusfilosoofilise küsimusega.

«Kas arst saab elustamise protsessi ebaõnnestumisel seda järgmisel nädalal uuesti teha või ajakirjanik tähtaja maha magades vallandamisest hoiduda, kui lubab artikli järgmiseks päevaks esitada hoolimata sellest, et leht on juba trükki läinud? Mis väärtusi me siis koolis õpilastele õpetame?» küsis direktor.

Ta selgitas, et nii antakse õpilastele sõnum, et ükskõik mida ebaeetilist ka tehakse (teadlik puudumine või maha kirjutamine), siis tegelikult pole see oluline, kuna kõike saab järele teha. 

Sults lisas, et kui selline käitumine on aktsepteeritav, siis oleks pidanud ka hiljuti toimunud poliitikute plagiaadijuhtumite korral lubama neil tööd uuesti sooritada. «Kas selline toimimine on reaalne päriselus?» kritiseeris ta.

Põhjuseta puudumisega on tema hinnangul sama lugu, sest õpilased kipuvad sihilikult kontrolltöö päeval puuduma ja saavad siis töö teema ja küsimused teada ning vastavad töö järele hoopis teistel tingimustel kui iga päev koolis õppivad õpilased. See pole Sultsi sõnul teiste suhtes aus, kuid ta  lisas, et põhjusega puudumise korral seda punkti muidugi ei rakendata.

«See alavääristab ka õpetaja ametit. Õpetaja võib seaduse järgi otsustada ise oma õpetamis- ja hindamismeetodite üle. Järelevastamise korralduse põhjal peab õpetaja lubama õpilasel isegi tunnitööd järele vastata. Kui seadus ei anna juba õpetajatele otsustusvabadust oma hindamismeetodites, et mida saab järele vastata ja mida mitte, siis tuleb meil veel suurem õpetajate järelkasvu probleem. Hetkel juba iga neljas alustav õpetaja ei jätka teisel õpetamise aastal. Üheks oluliseks põhjuseks on seadusloome jäikus konkreetsetes valdkondades,» selgitas ta.

Kuigi õiguskantsler palus koolilt selgitust, kuidas plaanitakse järelevastamise kord riikliku õppekavaga kooskõlasse viia, siis kunstigümnaasiumi direktor kavatseb teha hoopis ettepaneku seadusemuudatuseks.

«Ma arvan, et see on koht, kus tuleb seadusandlus üle vaadata ja täpsustada kasvõi üldsõnaliselt need kaasused, kui õpilasel ei lubata töid järele vastata. Esitan selle ettepaneku ka Haridus- ja Teadusministeeriumile,» lisas ta.

Tagasi üles