Meediavabaduse raport hoiatab Eestis meediaomanike eest
Lisatud Margus Linnamäe kommentaar!

Ajalehed.

FOTO: Laura Oks

Igal aastal avaldab Piirideta Reporterid (Reporters Without Borders) edetabeli ja hinnangu maailma riikide pressivabaduse kohta. Eesti on sel aastal tõusnud 11. kohale, kuid kriitikat jagub raportis nii meediaomanikele kui ka vene ajakirjanike vähesele kaasatusele.

Eesti kohta käivas hinnangus on välja toodud, et ajakirjanikud töötavad valdavalt soodsas keskkonnas, kuid meedia on koondunud kindlate omanike kätte. Veel on kirjas, et meediaväljaanded on Eestis üha suurema ärihuvide surve all, mistõttu on ajakirjanike autonoomsus kahanevas trendis. 

Meediaomanike kriitikas on mainitud tõenäoliselt just Postimees Grupi omanikku Margus Linnamäed, kuna kirjutatakse, et tegemist on ühega kahest erameediaäri omanikust, kes on ühtlasi ka konservatiivse maailmavaatega erakonna Isamaa liige.

Raportis seisab, et teda on kritiseeritud otseselt toimetuse töösse sekkumise pärast, kuna ta olevat isiklikult nimetanud ametisse toimetuse juhtivaid töötajaid ning propageerinud riigikogu valimiste eel ajalehe ühes värskelt avatud rubriigis konservatiivset maailmavaadet. Tõenäoliselt peeti siin silmas rubriiki «Meie Eesti». 

Postimees küsis raporti osas kommentaari ka Margus Linnamäelt endalt, kelle sõnul oleks organisatsioon pidanud sellised väited eelnevalt üle kontrollima.

«Kuigi seda raportit kirjutasid RSF’i Eesti kontaktisikud, siis on väga kahju, et nad ei pöördunud minu või Postimees Grupi juhtkonna poole, et oma väiteid kontrollida,» ütles ta.

Linnamäe lisas, et on Isamaa liige aastast 1990, mis on juba aastakümneid avalik info. Samuti märkis ta, et erakondlik kuuluvus ei ole vabas maailmas keelatud.

«Mis puudutab rubriiki Meie Eesti, siis ma ei näe sellises rubriigis midagi taunitavat. Pigem on olnud selle rubriigi mõte tõsta ajakirjanduse kvaliteeti läbi valdkonda tundvate inimeste kaasamise toimetuse töösse,» sõnas ta. Selle rubriigi mõte tekkis tema sõnul Postimehe strateegipäeva arutelul, kus ta küll osales, kuid oli üks paljude osalenute hulgast ning otsus sellise rubriigi käivitamiseks oli konsensuslik. «Hilisem meeskonna komplekteerimine ning töötajate töölevõtmine on olnud Postimehe vastutava väljaandja Merili Nikkolo õlul,» selgitas Linnamäe.

Venekeelsetel ajakirjanikel on keerulisem 

Veel kritiseeritakse ülevaates venekeelsete ajakirjanike kõrvalejäetust. «Kõigil suurematel meediaväljaannetel on vene keele osakond, kus töötavad vene keelt kõnelevad ajakirjanikud. Kuid nende publik on väike ning neil on raskusi enda kuuldavaks tegemisega,» on Eesti kohta kirjas. 

Peamiseks siinse venekeelse meedia mureks on see, et nad peavad võistlema oluliselt võimsamate Vene riiklike meediaväljaannetega, eriti kehtib see televisiooni kohta.

«Kohalik venekeelne elanikkond ei jälgi eriti Eestis toodetud meediasisu. Eesti valitsus on üritanud probleemiga tegeleda, luues 2015. aastal venekeelse ringhäälingu telekanali ETV+, kuid nende vaatajaskond on endiselt väiksem kui ühegi teise Venemaa kanali oma,» kirjutatakse ülevaates. 

Veel mainitakse, et Eestis ei ole mitte ükski vene ajakirjanik pälvinud riigi hinnatumaid ajakirjandusauhindasid nagu Bonnier või aasta ajakirjanik ning on väga vähe vene keelt rääkivaid ajakirjanikke, kes töötavad kõrvuti eestlasest ajakirjanikega. 

Ajakirjanike vabadus maailmas langustrendis

Meediavabadusorganisatsioon Piirideta Reporterid hoiatas oma kogu maailma hõlmavas ülevaates globaalsest ja üha kasvavast trendist, kus populistide ja autoritaarsete liidrite õhutatud viha ajakirjanike vastu on muutumas vägivallaks.

Nende riikide hulk, kus ajakirjanikud saavad turvaliselt oma tööd teha, on kiiresti vähenemas, selgus maailma pressivabaduse indeksist.

Poliitiliste liidrite vaenulikkus meedia suhtes «on õhutanud üha sagedamini vägivallaakte, mis omakorda on tekitanud ajakirjanikele enneolematu hirmu ja ohu taseme», lisati raportis.

«Kui poliitiline debatt on libisemas kodusõja stiilis õhkkonna poole, kus ajakirjanikke koheldakse patuoinastena, siis demokraatia on suures ohus,» ütles RSFi juht Christophe Deloire.

Pressivabadus oli heas seisus vähem kui veerandis neist 180 riigist, mida indeks hõlmas. 

USA on langenud pressivabaduse indeksis 48. kohale. Periood alates president Donald Trumpi valimisest 2016. aastal on olnud üks Ameerika ajakirjanduskogukonna süngemaid hetki, lisas raport. «Mitte kunagi varem pole USA ajakirjanikud saanud nii palju tapmisähvardusi või pöördunud nii sageli eraturvafirmade poole kaitse saamiseks,» märgiti raportis. Seda seostatakse president Trumpi kurikuulsa pressivastase retoorikaga.

Pariisis baseeruv RSF kardab, et üha kasvav karmikäeliste liidrite hulk ei tunne enam mingeid piire. Siinkohal viidati Saudi kolumnisti Jamal Khashoggi tapmisele Saudi Araabia konsulaadis Istanbulis.

India langes kahe koha võrra, sattudes 140. positsioonile ehk nn punasesse tsooni. Selles riigis tapeti eelmisel aastal kuus ajakirjanikku. RSF märkis, et hindu natsionalismi kriitikuid süüdistatakse veebis toimuvates tagakiusamiskampaaniates India-vastalisuses.

Türgi, kus on maailmas kõige rohkem vangistatud ajakirjanikke, on kõige halvema olukorraga riikide seas. RSF märkis, et Türgis jätkub väheste kriitiliste väljaannete represseerimine ja riigi suurima meediagrupi võttis üle valitsusmeelne konglomeraat.

Venemaa, mida raportis nimetati veel üheks repressioonide pioneeriks, jätkab indeksis langemist ning on nüüd 149. kohal.

Türkmenistan on langenud ajakirjanike lakkamatu represseerimise tõttu nimekirja alaossa, 180. kohale, madalamale isegi 179. positsioonil olevast Põhja-Koreast.

Tadžikistanis, kus suurem osa sõltumatust meediast on pidanud oma tegevuse sunniviisiliselt lõpetama, langes 12 kohta, edestades napilt Liibüat, Egiptust ja Aserbaidžaani.

Armeenia on aga tõusnud 19 koha võrra 61. positsioonile ning Kõrgõzstan kerkis 15 kohta pärast seda, kui tühistas ajakirjanikele kehtestatud reisikeelu «astronoomiliste kahjutasude» nõudmise ohu.

Nimekirja lõpuosas, tagantpoolt neljas on Hiina ja veelgi hullem on totalitaarne Eritrea.

Pressivabaduse indeksi tipus, esikolmikus on Norra, Soome ja Rootsi. Neljandal kohal on Holland ja viies on Taani. Esikümnesse mahuvad veel Šveits, Uus-Meremaa, Jamaica, Belgia ja Costa Rica.

Eesti on uue indeksi põhjal 11., Läti 24. ja Leedu 30. positsioonil.

Tagasi üles