Erkki Bahovski: küsimus on selles, kuidas Moskva kohtumist tõlgendama hakkab

Erkki Bahovski

FOTO: Mihkel Maripuu/Postimees

Ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski ütles, et olulised teemad said arutatud ning kahtles, kas kutse soome-ugri rahvaste maailmakongressile oli kõige õigem otsus. 

Erkki Bahovski rääkis Postimehele, et kohtumiselt ei oodatud mingisugust läbimurret, kuna ei saa eeldada, et teema, mis on laual, jõuaks nüüd lõpplahenduseni. «Ei räägitud Pätsi ametirahast, mis on olnud üleval Eesti-Venemaa vahelistes suhetes, kuid see ei ole igapäevaelu tähenduses nii oluline. Sümboolse väärtusega ikkagi,» ütles Bahovski. Selle jutu järgi, mida president Kaljulaid pressikonverentsil rääkis, võib eeldada, et kõik olulised teemad said kajastatud, lausus ta ja lisas, et sõita kohtumisele Putiniga ja rääkida ebaolulistest teemadest, see ei ole asjakohane. 

Küsimusele, kas president esitas Venemaa presidendile Vladimir Putinile viisakuskutse või oli sellel ka tõsine arutelu soov taga, vastas Erkki Bahovski, et tema arvates on see pigem viisakuskutse. Ta meenutas, et soome-ugri rahvaste kongressid on möödunud alati mingisuguste probleemidega, eriti Venemaal elavatega, kus rahval on olnud probleeme kohalike võimudega. 2008. aastal lahkus soome-ugri kongressilt Toomas Hendrik Ilves ja Eesti delegatsioon, kuna Vene riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov jätkas Eesti kritiseerimist. «Ma ei tea, kas just sinna oli teda (Putinit - toim) kõige õigem kutsuda,» lausus Bahovski, kuid lisas, et tavaliselt üritatakse häid suhteid jätkata, üks hetk minna laiali ning kui midagi sellele ei järgne, siis see ei ole ka hea. «Kutsuda Putin vastuvisiidile on loogiline, dialoog võiks jätkuda.»

Eesti ja Venemaa majanduskoostöö diskussiooni kohta seletas Bahovski, et küsimus on detailides. Ta rääkis, et tuleb vahet teha, millised sanktsioonid lähevad Euroopa Liidu ja Venemaa vastaste alla ning on ka Pronksiöö sanktsioonid, kus Venemaa kehtestas piiranguid Eesti tootjatele, lisaks vähenes transiitkaubandus. Bahovski ütles, et pigem räägiti Eesti ja Venemaa omavahelistes sanktsioonidest. «Eesti ei saa ju hakata saagima Euroopa Liidu sanktsioonide oksa, millel ta ise istub,» ütles ta. 

«Aga need probleemid, mis puuudutavad Eesti ja Venemaa kahepoolseid suhteid, siis kõik on lahtine,» rääkis Bahovski ja seletas, et Venemaa võimuvertikaal on väga tugev ning kõik saab alguse tipust, kui Putin annab mingi signaali, siis võib kõike oodata. «Ma ise olen küllaltki skeptiline. Me oleme aastaid näinud igasuguseid paljulubavaid avaldusi peatsetest läbimurretest Venemaaga, majandussuhete imelistest paranemistest, aga midagi ei ole juhtunud. Üleliia optimistlik mina ei ole,» ütles ta. 

Küsimusele, kas see oli õige otsus, et Kaljulaid läks, kui Läti ja Leedu ütlesid kohe, et nende president Putiniga kohtuma ei lähe, vastas Bahovski, et väga palju sõltub sellest, kuidas Moskva käituma hakkab. Tal ei ole Eesti poolt vaadatuna visiidi vastu midagi. «Küsimus on selles, kuidas Moskva kohtumist tõlgendama hakkab. Kas ta saab nii-öelda Lätit ja Leedut mustas valguses näidata. Öelda nii: «Vot, Eesti president käis Moskvas ja rääkisime väga sõbralikult. Aga miks teie nüüd ei tule?»,» kommenteeris Bahhovski ja lisas, et kui nüüd peaks nii minema, siis on lood halvad. «Eesti on andnud, ma ei taha pahaga nüüd, teatud malaka, et Kaljulaid käis, aga miks teie ei tule,» lausus Bahovski.  

Tagasi üles