Pretsedenditu otsus Eesti õigussüsteemis: kohtunik määras fentanüüliäri süüalustele asenduskaitsjad
Läbivalt täiendatud

Vandeadvokaat Külliki Namm ja fentanüüliäris süüdistatavad vennad Dimitri ja Paul Kärberg.

FOTO: Mihkel Maripuu

Fentanüüliäris süüdistatavate vendade Paul ja Dimitri Kärbergi protsessi kohtunik Ingrid Kullerkann langetas täna Harju maakohtus Eesti õiguspraktikas pretsedenditu otsuse ja andis kohtuasja venimisele viidates korralduse määrata süüalustele asenduskaitsjad.

Kohtunik Kullerkann ütles täna pärastlõunal kohtuistungil, et arvestades kohtuprotsessi senist kronoloogiat, on selge, et määratud ajal kohtuprotsess ei lõpe. Ta märkis, et tänaseks päevaks oleks pidanud Paul ja Dimitri Kärbergi süüasjas juba 15 istungit, kuid erinevatel põhjustel on neist kaheksa ära jäänud.

Kohtunik viitas, et kaitsjad kasutavad mõistliku kohtupidamise aja edasilükkamiseks obstruktsionismi, kuid seadus annab sellisel juhul võimaluse määrata asenduskaitsjad.

Kohtunik tegi advokatuurile ülesandeks määrata Paul ja Dimitri Kärbergile asenduskaitsjad, kes võtaksid praeguste kaitsjate ülesanded üle juhul, kui nad mingil põhjusel istungil osaleda ei saa. Asenduskaitsjad peavad olema võimelised osalema kohtuistungitel 14. - 16. mail ning vähemalt kahel kolmandikul augustiks ja septembriks määratud fentanüüliäri süüasja kohtuistungitel.

Kohtunik märkis, et justiitsminister on kehtestanud määrusega riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused ning juhul, kui advokatuuril ei õnnestu tavapärases korras leida riigi õigusabi osutamiseks advokaati, võib advokatuuri kantsler õigusabi katkematu osutamise ja mõistliku kättesaadavuse tagamiseks ühekordselt kehtestada advokaadile makstavale tasule koefitsiendi 1,5 kuni 3.

Kuna seni toimuma pidanud istungitest on toimunud alla poole, määras Kullerkann augustiks ja septembriks täiendavad istungid, mis leiavad aset 13., 15., 19., 21.- 23., 27.- 29. augustil ning 3.- 5. ja 10.- 12. septembril.

Kohtuprotsessi kiirema sujuvuse huvides andis kohtunik Paul ja Dimitri Kärbergi kaitsjatele aega protsessi tunnistaja, leedukast politseiagendi Henrikas Buivydase küsitlemiseks kaks tundi.

«Kui küsitlemise ajal peaks tehtama põhjendamatu kiirabi väljakutse, lüheneb küsitluseks ette nähtud aeg selle ajavahemiku võrra, mis lükkab edasi kohtuistungi käiku,» ütles kohtunik Kullerkann.

Sarnast juhtumit, kui kohtunik annab korralduse määrata asenduskaitsjad, ei mäleta oma praktikast ei Paul Kärbergi kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm ega süüdistaja, riigiprokurör Vahur Verte.

«Mul ei ole oma 20 aastase praktika jooksul kordagi midagi sellist ette tulnud, minu jaoks on see täiesti uus olukord. Ma ei ole ka kuulnud, et ükski Eesti kohtunik oleks midagi sellist varem otsustanud. Ma pöördun advokatuuri poole et arutada, mida sellises olukorras edasi teha,» ütles Namm Postimehele.

Nammi sõnul on arusaamatu ka see, miks otsustas kohtunik piirata küsitluse aega. „Kui inimene võib saada süüdistuse paragrahvi arvestades eluaegse vangistuse, siis peab olema advokaadil võimalus oma kaitsealust kogu seadusega ette nähtud ulatuses kaitsta,» ütles Namm.

Vandeadvokaadi jaoks jääb arusaamatuks, mida mõtles kohtunik selles, kui ta nimetas kaitsjate tegevust obstruktsionismiks. «Ma ei tea, mida kohtunik sellega mõtles, mina kohtuniku pea sisse ei näe,» lausus Namm.

Ka riigiprokurör Vahur Verte ütles, et tänane kohtuniku otsus on tema praktikas esimene omataoline.

Kohtuprotsessi algus venis poolteist aastat

Kohtunik Kullerkann märkis tänases määruses, et Paul Kärberg ja Dimitri Kärberg peeti kahtlustatavatena kinni juba 28. juulil 2017 ja päev hiljem võttis kohus nad vahi alla. Riigiprokuratuur saatis süüdistusakti kohtusse 13. novembril 2017. Prokurör taotles kohtus viie isiku ülekuulamist ja 47 dokumentaalse tõendi esitamist.

Kriminaalasja eelistung toimus 20. novembril 2017 ning määrusest selgub, et kaitsjad on alates sellest esitanud arvukalt taotlusi, mis on kohtupidamise algust pidevalt edasi lükanud. Kriminaalasja arutamine algas kohtus ligi poolteist aastat pärast esimest eelistungit ehk tänavu 2. aprillil.

Muu hulgas on kaitsjad taotlenud kohtuniku ja prokuröri taandamist, kaitseaktide esitamise tähtaja pikendamist, vahistamise asendamist kautsjoniga, vahistamise asendamist elektroonilise järelevalvega, süüaluste vahi all pidamise tunnistamist ebaseaduslikuks ning süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks.

Mullu märtsis esitasid Dimitri Kärbergi kaitsjad kaitsepolitseile avalduse, milles nad avaldasid kahtlust, et neile esitatud dokumente ja neis sisalduvaid riigisaladusi ei ole käideldud nõuetekohaselt. Kaitsepolitsei karistaski politsei- ja piirivalveameti ametnikku kiirmenetluse otsusega trahviga, kuna ta võimaldas teadmisvajadust mitteomavatele advokaatidele Küllike Nammile, Margo Normannile ja Olev Kuklasele riigisaladust.

Kui esialgu oli kriminaalasja kohtunik Violetta Kõvask, siis mullu 2. juulil määrati menetlus kohtunik Ingrid Kullerkannu menetlusse, kuna tema menetluses oli kohtuasi, mille raames oli vahistatud kuus  inimest. Kahe paralleelse kohtuasja arutamine oleks kahjustanud teise kohtuasja ajakava. Samuti läheb kohtunik Kõvask järgmise aasta jaanuaris pensionile, seega oli otstarbekas anda kohtumenetlus üle uuele kohtunikule.

Kui eelistungi ajal oli vendadel Kärbergidel kahe peale viis kaitsjat, siis tänavu aprilli alguseks oli neid jäänud alles kaks. Kaitsjate Andrus Repnau, Indrek Repnau ja Margo Normanni õigusabilepingud olid kohtuprotsessi tegelikuks alguseks lõppenud. Paul Kärbergi kaitseb Küllike Namm ja Dimitri Kärbergi Olev Kuklase.

Tagasi üles