Haigla hoovil paljastus vana kalmistu

  • Haigla territooriumil asus 18. sajandil kalmistu koos kirikuga
  • Kalmistule maeti mereväe- ja maaväe hospidalides surnud sõdureid
  • Kesklinna ümbruse liivased alad on vanu surnuaedu täis

Arheoloogid uurivad luid kitsas kraavis, kuhu hiljem paigutatakse küttetrass.

FOTO: Sander Ilvest

Torustiku paigaldamine tõi päevavalgele 18. sajandil siitilmast lahkunud Vene sõdurite säilmeid.

Ravi tänavalt, Ida-Tallinna keskhaigla hoovist leidsid arheoloogid terve hulga 18. sajandist pärit haudu.

Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogi Martin Malve sõnul tehakse haigla hoovis nn päästekaevamisi, et uurida läbi uuendatava soojustrassi alla jääv maariba.

«Osalt pannakse siin maha uued trassid ja osalt uuendatakse vanu. Üllataval kombel tuli siit kaevamiste käigus välja matmispaik. Varem oli meile teada niipalju, et 1930. aastate lõpus haiglahoonete ehitamise ajal on siit leitud õigeusu ristripatseid ja vaskrahasid ning on teatatud isegi ühest kirillitsas kirjadega hauakivist,» rääkis Malve.

Ta lisas, et 1982. aastal, uue polikliinikuhoone ehitamise ajal kaevas arhitekt Kaupo Deemant sealtsamast välja kümneid õigeusu ristidega matuseid. «Siis arvati, et äkki see kalmistu on hoonetest veidi kaugemal, aga üllatav on see, et kalmistu asub nii suurel alal. Selle koha peal ei osanud keegi seda oodata. Tegemist on Vene garnisoni matmispaigaga. Kuna selle koha peale rajati 18. sajandi alguses mereväehospidal, siis selle kõrval oli ka kalmistu,» lausus arheoloog.

Mereväehospidal avati Malve sõnul 1715. aastal ja 1730. aastal rajati selle kõrvale ka maaväehospidal. Ilmselt maeti mõlemas hospidalis surnud sõdurid sinnasamasse hospidalide kõrvale.

18. sajandil surnud sõduri säilmed.

FOTO: Sander Ilvest

«Kõik kadunukesed on maetud puidust kirstudes. Oleme leidnud nii kirstulaudu kui ka -naelu. Ja palju on välja tulnud õigeusu ristripatseid. Selles mõttes klapib kogu kaevamistest saadud info varem teada olnuga. Siia on maetud valdavalt täiskasvanud mehed, on ka mõned üksikud alaealiste matused,» ütles Malve.

Kirjalikud allikad näitavad, et kui Vene sõjavägi osales kusagil sõjategevuses, siis toodi haavatuid ka sinna. «On mitmeid teateid selle kohta, kuidas 18. ja 19. sajandil on hospidal olnud haigetest üle koormatud. Ajaloolane Heino Gustavson on oma töödes päris palju selle hospidali ajalugu käsitlenud. See, kuidas tema kirjeldused kalmistu võimaliku asukoha kohta on nii täpseks osutunud, on täiesti imekspandav,» rääkis Malva. Tema sõnul asus praeguse haigla krundil 18. sajandil suur ja korralik kalmistu, kus kõik hauad olid korralikud tähistatud.

Tüüpiline vene münt – denga, aastast 1738.

FOTO: Sander Ilvest

Tööd jätkub arheoloogidel haigla ümbruses veel pikaks ajaks. Peale praegu töös oleva trassi ootavad järjekorras juba järgmised. Lisaks kavandatakse haigla praeguse hoovi alla maa-alust parklat. «Parkla rajamisele peaks eelnema üks väga suur kalmistukaevamine. Kogu see ala siin tuleks läbi kaevata, enne kui siia ehitada saab,» arvas arheoloog.

Kadunukesed olid maetud korrapäraselt, peaga lääne poole. Valdavalt oli tegu üksikmatustega, aga on leitud ka üksikuid ülematmisi. Kuigi hoovil on korduvalt tehtud mitmesuguseid kaevamistöid, leidub seal siiski üksikuid oaase, kus matused on ilusti säilinud.

Vanadelt kaartidelt on näha, et samas on asunud ka üks väike õigeusu kirik. «Kirik asus kusagil siin territooriumil. Kas selle asukoht võis mõne haiglahoone alla jääda, seda praegu ei tea. Võimalik, et mingi vundament või midagi tuleb veel välja. Tegemist oli väikese puukirikuga ja me ei pruugi selle asukohta üldse leidagi. Aga tõenäosus, et see on kusagil siin platsil, on iseenesest täitsa olemas,» rääkis Malve.

1980. aastate algul ehitatud polikliiniku alla jäänud alalt leiti tookord samuti kümnete vene sõdurite matmispaiku.

FOTO: Sander Ilvest

Peale matuste on arheoloogid leidnud ka 19. sajandi prügiauke. «Kui kalmistu oli maha jäetud, kasutati seda ala prügilana. Prügiaugud on hea suletud kogum, kõik on kindlalt ühest perioodist. Prügiauke leidsime ka eelmisel aastal Pärnu maantee 59b juures kaevamistel. Need olid küll hilisemad, 1930. aastatest. Nii et see tundus üsna tüüpiline olevat, et endist kalmistut kasutati prügimäena,» ütles Malve.

Tema sõnul asusidki Rootsi- ja tsaariaegsed kalmistud liivastel kohtadel linna ümbruses. «Näiteks Pärnu mnt 59b Rootsi-aegne katkukalmistu ning Kadrioru alguses Jakobsoni tänaval olnud Vene garnisoni kalmistu. Liivased alad ümber linna ei sobinud maaharimiseks, aga need olid head kohad, kuhu inimesi matta,» ütles arheoloog.

Tagasi üles