Maavalitsused vähendaksid gümnaasiumide arvu poole võrra

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Снимок иллюстративный

FOTO: Meelis Meibaum / Virumaa Teataja

Kuigi maavalitsustes on gümnaasiumivõrgu korrastamist arutatud, pole alati kindlat nägemust, millised gümnaasiumid on suutelised jätkama ja milliseid koole ootab gümnaasiumiastme sulgemine.

Üle-eelmisel nädalal käis Harju maavanem Ülle Rajasalu välja enda maakonna gümnaasiumivõrgu korrastamise plaani, kus soovitati alles jätta 10 gümnaasiumit. Näiteks jäi nimekirjas välja Loksa gümnaasium, mispeale nõudis Loksa linn haridusministrilt aru.

Mõne päeva pärast teatatigi linna kodulehel, et Harju maavalitsusega on jõutud kokkuleppele ja maakonnas jätkavad ka Loksa gümnaasium ja Kehra gümnaasium. Samas pole seda parandust maavalitsuse kodulehel olevasse uudisesse tehtud, mis jätab mulje, et jätkavad siiski 10 gümnaasiumi.

Teistes maakondades on gümnaasiumi- või koolivõrgu korrastamist samuti arutatud, kuigi kõik pole niivõrd konkreetsete nimekirjadeni jõudnud.

Lääne-Virumaa maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Marge Lepiku sõnul esitlevad nad nii kooli- kui ka vallajuhtidele enda ideid 15. detsembril, kuid ta märkis, et tõenäoliselt võiks jätkata kas iseseisvalt või mingis uues tegutsemise vormis Rakvere reaalgümnaasium, Rakvere, Tapa, Vinni-Pajusti, Haljala, Tamsalu ja Väike-Maarja gümnaasiumid ning Kadrina Keskkool ja Kunda ühisgümnaasium.

«Lähiaastatel näeme, et maakonnas oleks 5-7 munitsipaalgümnaasiumi 1200 õpilasega,» sõnas Lepik.

Valga maavalitsuses kinnitati 29. novembril kolme gümnaasiumi kava.

«Meil on teada-tuntud kolm keskust: Otepää, Tõrva ja Valga. Seal on ka väga toimivad gümnaasiumid,» selgitas maavalitsuse avalike suhete juht  Kaja Mõts.

Põlva maavalitsuses on aga  välja pakutud kahe gümnaasiumi mudel.

Võrumaa munitsipaalkoolide arengustrateegia 2011-2019 eelnõu kohaselt on neil 2016./2017. õppeaastal maakonnas 21 jätkusuutlikku kooli, millest 4 oleks gümnaasiumid: Parksepa keskkool ning Vastseliina, Võru Kreutzwaldi ja Võru täiskasvanute gümnaasium.  Õppeaastaks 2019/2020 kaoks Parksepa keskkooli gümnaasiumiosa ja jätkataks põhikoolina.

Hiiu maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ermo Mäeots tõstis esile, et Hiiu maakonnas on praegu kaks gümnaasiumi: Kärdla Ühisgümnaasium ja Käina Gümnaasium.

«Teame, et meie gümnaasiumi osa õpilaste arv perspektiivis märgatavalt väheneb ja Hiiumaal tuleb leppida ühe gümnaasiumiga,» sõnas Mäeots.

Samas ei osanud Mäeots veel öelda, et kumb gümnaasiumitest alles jääb ja küsimust arutatakse uuel aastal.

Järva maavalitsuses kavatsetakse koolivõrk üle vaadata 2012. aastal, kuid aastateks 2016-2017 nähakse maakonnas kuni kolme gümnaasiumi, sest analüüs on näidanud, et selleks ajaks on õpilaste arv võrreldes 2007. aastaga langenud 50 protsendi võrra. Elujõulise gümnaasiumina tõsteti maavalitsusest esile Paidet.

Jõgeva maavalitsuse pressiesindaja Klaire Ründva sõnul koostati neil koolivõrgu arengukava juba 2006. aastal (kehtib 2012. aasta lõpuni) ja kuigi toona oldi prognoositud arengute suhtes skeptilised, siis mõned kohas on õpilaste arvud muutunud veel drastilisemalt.

Ründava väitel on otsuste tegemiste aeg omavalitsuste käes ja näiteks Puurmani gümnaasiumis ei avatud enam 10. klassi ning Jõgeva linnas avatakse riigigümnaasium.

Ida-Viru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Kaarin Veinbergsi sõnul on koolivõrgu korrastamise juhtohjad Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu (IVOL) käes ja tänaseks on valminud põhjalik analüüs koolivõrgu hetkeseisus ja tulevikuväljavaadetest.

Analüüsis on regioonipõhine stsenaarium ja radikaalne stsenaarium ning sellega saab tutvuda IVOLi koduleheküljel, kui vaadata alajaotuse «Teated» alla.

Regioonipõhises stsenaariumis on kirjas, et tegutsema jääks praeguse 30 gümnaasiumi asemel kuni 14 (radikaalse puhul 10).

Narvas jätkub gümnaasiumiõpilasi 5-7 suurema gümnaasiumi pidamiseks ja Sillamäe on võtnud vastu põhimõttelise otsuse jätta alles üks gümnaasium.

Kohtla-Järvel jääb seitsme gümnaasiumi asemel alles kolm, Jõhvis jätkavad kaks gümnaasiumi ja Toilas üks gümnaasium, kuigi seal on kolme õppesuuna avamine mõeldav vaid koostöös Jõhviga.

Kiviõli regioonis on neli gümnaasiumi, kuid gümnaasiumiastme õpilasi jätkub kokku vaid seitsme (21 õpilast) klassikomplekti jaoks. Ida-Virumaa lõunaregiooni ainukeseks gümnaasiumiks jääb Avinurme gümnaasium.

Lääne maavalitsuse hinnangul võiks seitsme gümnaasiumi asemel olla alles kolm: üks suur gümnaasium Haapsalus ning siis põhja-lõuna suunal vastavalt Noarootsis ja Lihulas.

«Eks on neid, kes tunnistavad, et olukord on nii, ja ka neid, kes leiavad, et suudavad ühe oma varju hüpata,» sõnas haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Anneli Vaarpuu. «Kõik tunnistavad, et midagi peaks tegema. Samas on üldine meelsus, et tehtaks teistega ja mitte nendega.»

Vaarpuu kinnitusel peaks otsuste tegemise aeg kukkuma 2013. aasta septembris ja siis võivad otsused olla hoopis karmimad.

«Kui aasta tagasi arvasime, et võiks kolm gümnaasiumi jääda, siis võib-olla aasta pärast enam nii ei arva ja räägime ühest-kahest,» nentis Vaarpuu.

Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Meelis Kaubi sõnul on Saare maakonna koolivõrk viimased 15 aastat olnud küllaltki optimaalne ja kohalikud omavalitsused on koolivõrgu optimeerimisel teinud julgeid otsuseid.

Gümnaasiumivõrgu temaatika arutelud toimuvad Saare maakonnas uue aasta alguses. Hetkel võib tõdeda, et maagümnaasiumite (Orissaare, Leisi) muutumine põhikoolideks lähimate  aastate perspektiivis on kurb, kuid tundub objektiivselt paratamatu.

Tartu maavalitsuses peaks koolide küsimus arutelule tulema 2012. aasta esimeses pooles. Rapla maavalitsuse koolivõrgu arengukava töörühm esitles enda töö tulemit 27. jaanuaril ja kuigi seal on esile toodud probleemkohad, pole gümnaasiumite tulevast arvu pakutud.

Viljandi maavalitsuse pressiesindaja Tiina Pihlaku sõnul on neil koolivõrgu arengukava olemas 2003. aastast, kuid aeg on sellesse korrektiivid teinud. Samas ei saa tema sõnul veel täpsetest muudatustest rääkida.

Pärnumaal toimus möödunud nädalal haridusfoorum, kus seal konkreetse kava esitamiseni ei jõutud ja see polnud väidetavalt ka eesmärk.

Gümnaasiume praegu ja tulevikus

Maakond

11/12

Prognoos

Harju maakond

21

12

 ....lisaks Tallinn

63 (3)*

-

Hiiu maakond

2

1

Ida-Viru maakond

30 (2)

14

Jõgeva maakond

9 (1)

-

Järva maakond

7 (1)

3

Lääne maakond

7 (1)

3

Lääne-Viru maakond

13 (1)

5-7

Põlva maakond

6

2

Pärnu maakond

14 (1)

-

Rapla maakond

7 (1)

-

Saare maakond

5 (1)

-

Tartu maakond

28 (1)

-

Valga maakond

8 (1)

3

Viljandi maakond

9 (1)

-

Võru maakond

7 (1)

4

Kokku

236 (16)

 

* sulgudes täiskasvanute gümnaasiumite arv

Haridusministeeriumi dokumentides kajastatud muutused

- 2012. aasta 1. septembrist Friedebert Tuglase nim. Ahja keskkooli tegevuse lõpetamine (keskkoolist põhikooliks)
- uusi gümnaasiumiklasse ei avata: Võru Kesklinna gümnaasiumis, Audru keskkoolis, Rannu keskkoolis, Puurmani gümnaasiumis
- korraldatakse ümber põhikooliks: Kohtla-Järve Kesklinna gümnaasium, Kohtla-Järve ühisgümnaasium, Kohtla-Järve Tammiku gümnaasium

Keskkoolide ja gümnaasiumite vähenemine
2004/2005 - 238
2005/2006 - 240
2006/2007 - 236
2007/2008 - 230
2008/2009 - 227
2009/2010 - 226
2010/2011 - 224
2011/2012 - 220

Õpilaste arv keskkoolis või gümnaasiumis
2004/2005 - 36 724
2005/2006 - 36 730
2006/2007 - 36 125
2007/2008 - 33 666
2008/2009 - 31 265
2009/2010 - 28 719
2010/2011 - 26 993

Õpilaste arvu prognoos keskkoolis või gümnaasiumis
10/11 - 26 993
11- 24 860
12 -23 070
13 -21 370
14 -20 210
15 - 19 730
16 - 19 920

Tagasi üles