/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2011/12/06/866414t1hd035.jpg)
Reitinguagentuuri Standard & Poor’s hoiatus, et nad võivad alandada kõikide euroala riikide reitingut, muutis võlakriisi lahendamise veelgi keerulisemaks, süvendades usaldamatust ja kasvatades kartusi, et Euroopa ei tule oma võlgade maksmisega toime.
«S&P teade viitab kahjuks üldise usaldamatuse püsimisele,» kommenteeris Eesti Panga ökonomist Andres Saarniit. «Reitinguagentuuri arvates tuleb majanduspoliitika parema koordineerimise ja kriisilahendusmehhanismi vallas teha Euroopa Liidus veel midagi olulist, mida senised otsused ei sisalda.»
S&P märkis oma teates, et oli mitu põhjust, mis sundisid neid reitinguid vaatluse alla võtma. 50-protsendilise tõenäosusega tähendab see reitingute alandamist.
Põhjusteks on üha halvemaks muutuvad laenutingimused euroalas, riikide võlakirjade aina kasvavad preemiad ja poliitikute otsustamatus kriisi lahendamisel.
Omaette ohtu kujutab euroala majanduslanguse võimalikkus tuleval aastal ja see ootab agentuuri hinnangul ees 40-protsendilise tõenäosusega. Viiendaks ja viimaseks: euroala riikide ja majapidamiste kõrge võlatase.
Kuigi Eesti poliitikud kordasid eile, et meie pole süüdi – valitsuse võlatase on ju väga madal –, jätsid nad märkimata, et eraisikute ja ettevõtete võlatase pole Eestis sugugi madal.
«Reitinguhoiatused on riikidele kahtlema häirekell, mida nad otsustega edasi liikumiseks enamasti ka vajavad,» kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi. «Eesti reitingu negatiivses väljavaates on loogikat selles mõttes, et majanduskeskkond Euroopas tõepoolest halveneb ja Eesti on väliskeskkonnast sõltuv.»
Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble kommentaar oli Ligi oma sarnane: S&P julgustab Euroopa liidreid tegema õigeid otsuseid, et lahendada võlakriis. Luksemburgi peaminister ja eurogrupi juht Jean-Claude Juncker oli aga hämmingus, nimetades S&P otsust liialdamiseks ja ebaõiglaseks.
Neljapäeval ja reedel on Brüsselis koos Euroopa Ülemkogu, kus kaalumisele tuleb Euroopa pikaajaline konkurentsivõime, mille tagamiseks tuleb kasvatada riikide koostööd ja tõhustada kontrolli eelarvepoliitika üle. Samuti on päevakorras EFSFi laenuvõime suurendamine.
S&P reitingu alandamise ähvardus paraku ainult kasvatab ebakindlust ja usaldamatust. Seda näitas ka eilne börside liikumine. Saarniit märkis, et soovitused võlakriisi lahendamiseks võib lihtsustatult jagada kaheks.
«Esiteks pikemat ettevaadet silmas pidavad sammud, mis lisaks tulekahju kustutamisele tegelevad ka tasakaalustatud kasvuga – näiteks uus majanduspoliitika koordineerimise raamistik ja kavandatavad aluslepingu muudatused,» kommenteeris Saarniit.
«Paraku eksisteerib ka teine vaade, mille järgi nii mineviku vajakajäämised majanduspoliitikas kui ka tulevased vead tuleb suure rahaga «kinni maksta». Või vähemalt lubada seda teha,» lisas ta.
Eesti valitsus ei kavatse lähiajal laenu võtta. «Eesti riigile ei ole sellest uudisest otsest mõju ja me oleme juba harjunud, et väikese riigina on meie reiting tegelikust olukorrast ja rahanduspoliitikast madalam,» kommenteeris Ligi. «Seega ei saa me riigina siin otseselt oluliselt muud teha, kui juhtida tähelepanu enda eelistele, mida oleme ka teinud.»
Omaette probleem on EFSF, kes laenab raha kõrgeima, AAA reitinguga riikide tagatisel. Kui reitingud langevad, tähendab see probleeme ka EFSFi laenuvõimele ja raha hinnale.
Saksamaa, Belgia, Austria, Soome, Luksemburgi ja Hollandi reiting võib S&P teatel langeda kuni ühe astme võrra. Teisi eurotsooni riike, kaasa arvatud Prantsusmaa ja Eesti, võib tabada reitingukärbe kuni kaks astet.
Kokku võttis agentuur esmaspäeval vaatluse alla 15 euroriiki. Küpros oli juba varem negatiivse väljavaatega vaatluse all, Kreekat vaatluse all pole.