Prokuratuur esitas taotluse Kalev Kallolt saadikupuutumatuse äravõtmiseks

Kalev Kallo riigikogus ametivannet andmas.

FOTO: Sander Ilvest

Prokuratuur tegi õiguskantslerile taotluse, et võtta ära kohtu all oleva riigikogu liikme Kalev Kallo (KE) saadikupuutumatus. Sellepärast lükkus esmaspäeval edasi ka «Savisaare protsessesina» tuntud kohtuasi endisele Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistatavate ettevõtjate ja altkäemaksu vahendajate üle.

Prokuratuur esitas taotluse eelmisel nädalal. Lõpliku otsuse immuniteedi äravõtmiseks teeb riigikogu. Kui riigikogu otsustab saadikupuutumatuse Kallole alles jätta, siis kriminaalmenetlus peatatakse ning on võimalus, et see jätkub peale riigikogu liikme volituste lõppemist. Kohus määras järgmise istungi 17. juunile.

Prokuratuur süüdistab Kalev Kallot kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele.

Mullu detsembri lõpus tegi riigikohus otsuse, millega Edgar Savisaar vabastati tema tervisliku seisundi tõttu kohtu alt. 

Riigiprokuratuur süüdistas Savisaart Tallinna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, samuti neljas altkäemaksu võtmises, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmises. Keskerakond on kohtu all juriidilise isikuna. 

Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistab riigiprokuratuur ettevõtjaid Aivar Tuulbergi, Alexander Kofkinit, Hillar Tederit ja Vello Kunmanit. 

Tallinna linnavolikogu endist esimeest Kalev Kallot süüdistab prokuratuur kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele ning Savisaarele altkäemaksu vahendamises süüdistati ekspoliitik Villu Reiljani. 

Omastamisele kaasaaitamises süüdistatavana oli kohtu all ka Põhja-Tallinna linnaosavanema endine asetäitja Priit Kutser, kuid tema suhtes lõpetati menetlus oportuniteediga. 

Kohtuprotsess algas Harju maakohtus 2017. aasta 12. juunil, kui kõik süüdistatavad kinnitasid, et nad ei tunnista end süüdi. 

Kohtu all olnud ekspoliitik Villu Reiljan võttis süü omaks ning tema osas lahendas kohus süüasja kokkuleppemenetluses. 

2017. aasta oktoobris kinnitas maakohus Reiljani altkäemaksu vahendamise kriminaalasjas riigiprokuratuuriga sõlmitud kokkuleppe, mille järgi pidi Reiljan karistusena maksma riigile veidi üle 33 000 euro. 

Tagasi üles