Vaadake, millised loomad lähevad vapralt sõtta

Vene sõdurid koos koeraga osalemas Süüria linna Aleppo puhastamises miinidest.

FOTO: TASS

Selle nädala algul ilmunud uudis, et Vene merevägi koolitab valgevaalu ja teisi mereimetajaid militaarsetel eesmärkidel, võib tunduda üllatav, koguni jahmatav. Kummatigi pole selles, mida venelased teevad, midagi ennenägematut.

Tellijale

Hambaarst tegeleb rohkem plommide kui pommidega. Ometi tärkas just Ameerika hambatohtril Lytle S. Adamsil pärast jaapanlaste lennuväe üllatusrünnakut Pearl Harborile, USA suurele mereväebaasile Hawaiil, ootamatu mõte, kuidas hävitava kallaletungi eest kätte maksta. Ja kuna Adams tundis juhtumisi president Franklin D. Roosevelti abikaasat Eleanor Roosevelti, pääses ta oma kentsaka ideega kõige kõrgemate võimukandjate jutule.

Pearl Harbori ründamise päeval viibis Adams puhkusel New Mexico osariigis, kus ta käis Carlsbadi koobastes. Koobastes elas siis ja elab tänini meeletul hulgal eri liiki nahkhiiri. Seal hakkaski Adamsil idanema plaan: kui äkki kasutaks neid jaapanlaste vastu süütepommide kandjana?

Idee tuum seisnes selles, et jaapanlaste majad olid ehitatud kergesti süttivatest materjalidest, nagu puit ja bambus. Adamsi nägemuses tuli tuhanded nahkhiired, väiksed süütepommid seljas, toimetada lennukiga linna kohale ja lasta nad seal lahti, misjärel nad leiavad endale koha hoonete katuste all ning seejärel käivitab kellamehhanism väiksed pommid, mis tekitavad suurel alal korraga sadu tulekahjusid.

Kuigi idee võib esmapilgul tunduda ulme vallast, jõudis see Washingtonist Valgest Majast noore zooloogi, nahkhiiri uurinud Donald Griffinini, kes leidis, et mõttel on jumet. Nahkhiiri leidus üle Ameerika miljonite kaupa, nad jaksavad kanda kuni kahekordset oma keha raskust, oskavad isegi pimedas leida elamiseks varjulise paiga ning veedavad osa elust talveunes, mis tähendab, et neid ei pea pika lennureisi ajal Jaapani kohale toitma. Ameerika sõjavägi käivitas nahkhiirepommide väljatöötamiseks programmi Project X-Ray.

Juba poolteist aastat pärast Adamsi ettepanekut tegi sõjavägi nahkhiirepommidega esimesed katsetused. Need osutusid edukaks. Koguni nii edukaks, et juhuslikult lahti pääsenud süütepommiga nahkhiired, brasiilia kurdmokad, kes leidsid uue elukoha Carlsbadi sõjaväelennuväljal kütusemahuti all, tekitasid seal plahvatades suure tulekahju.

Pärast kahe miljoni dollari kulutamist (nüüdses vääringus ligi 20 miljonit dollarit) nahkhiirepommi väljatöötamiseks tõmbas sõjavägi Project X-Rayle 1944. aasta suvel siiski kriipsu, sest lahinguvalmis võis see saada heal juhul alles aasta pärast. USA keskendus maailmasõja kiiremat lõppu tõotava tuumapommi loomisele.

Arvestades ameeriklaste eelmise sajandi keskpaiga katsetusi kasutada nahkhiiri sõjalisel otstarbel, ei pruugigi nädala alguse uudis, et Vene merevägi koolitab valgevaalu ja teisi mereimetajaid militaarsetel eesmärkidel, kuuluda ulme ja utoopia, kuulujuttude ja libasõnumite valda.

Tagasi üles