Mullu novembris riigikogu hoone ees Toompeal EKRE rändeleppe vastasel meeleavaldusel poliitik Indrek Tarandit toginud mehed astusid täna hommikul Harju maakohtu ette. Pisut üle poole tunni kestnud istung algas vabanduse palumisega ning lõppes kohtuniku otsusega saata kõik osapooled riikliku lepitaja juurde.
Galerii ja video: Indrek Tarandi togimises süüdistatavad mehed palusid avalikult vabandust (127)
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
10. mai 2019, 07:30
«Mina, [Meelis Osa / Mart Rieberg], vabandan Indrek Tarandi ees. Vabandan selle eest, et teda 26.11.2018 Toompeal toimunud EKRE meeleavaldusel asjatult ründasin ning füüsilist vägivalda rakendasin. Kahetsen oma tegu ja ei kavatse seda enam kunagi korrata. Mul on hea meel, et Indrek Tarand on valmis mulle andestama.»
«Võtan vabandused vastu ja usun siiralt, et Meelis Osa ning Mart Rieberg on oma tegude tähendusest aru saanud ja edaspidi vägivallategusid toime ei pane,» sõnas Indrek Tarand ning kinkis meestele raamatu. «Ürituse korraldajad ei suutnud tagada korda. Tunded keesid seal üle,» lisas Tarand.
Kohtuistungi ajal toonitas prokurör, et teoga ei põhjustatud raskei tagajärgi ning kõige olulisem on õigusrahu saavutamine.
Tarandi kaitsja Maria Mägi-Rohtmets sõnas, et pooled on jõudnud kokkuleppele ning teavitanud omavahelisest leppimisest. «Täna kohtuaatriumis vastavalt süüdistatavate kokkuleppele, leidis aset ametlik avalik vabandamine. Täna võiks lõpetada selle asja leppimisega,» sõnas Mägi-Rohtmets.
Teine kokkuleppe tingimus oli, et Meelis Osa ja Mart Rieberg peavad katma menetluskulud.
Tarand kinnitas ka kohtunikule, et on valmis ära leppima. «Oleme süüdistavatega selle teema algusest lõpuni läbi käinud. Arutanud, mida võivad tunda meie emad. Jõudsime arusaamisele, et see, mis juhtus oli vale. Eesmärk ei ole inimesi kriminaalideks siunata,» sõnas Tarand.
«Kannatanu poolt on tekkinud sisemine veendumus, et süüdistatavad on oma tegu kahetsenud. Nad on aru saanud, et oma korra tagamine vägivalla kaudu on lubamatu,» lisas Tarandi kaitsja Mägi-Rohtmets.
Nii Meelis Osa kui ka Mart Rieberg kinnitasid ka kohtu ees, et on valmis ära leppima. Seejärel arutlesid kohtunik ja prokurör, kas antud juhul on vaja ametliku lepitaja osalust. Riebergi ja Osa kaitsja märkis, et kuna kokkulepe on saavutatud, poleks see menetlusökonoomika suhtes mõistlik. «Tulemus on saavutatud, palun see rahuldada,» sõnas ta.
Kohus otsustas, et saadab süüdistatavad ja Tarandi sotsiaalkindlustusametisse lepitaja juurde. «Jah, te olete suure too ära teinud, aga kohus peab rakendama seadust ja lepitaja juurde saatma,» oli kohtuniku otsus.
Tarand lisas, et meeleavalduse organiseerijad ei taganud ürituse läbiviimisel nõutavat korda ja seal segaduses juhtus nii mõndagi. «Konkreetselt nende meestega me oleme leppinud. Meeleavalduse organiseerijatega ja minu suhtes valeväidete esitajatega ja minu perekonnaliikmetele vaimse kahju tekitajatega mingit leppimist ei tule,» sõnas eurosaadik.
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab 58-aastast Meelis Osa ja 56-aastast Mart Riebergi avaliku korra raskes rikkumises vägivalda kasutades.
Indrek Tarandi esindaja, vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets ütles kohtuistungi eel, et eesmärgiks on jõuda kahe poole vahel kokkuleppele. Selle taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise lahendab kohus määrusega. «Meil on arusaam, et need inimesed ise poleks vägivallatsenud,» sõnas Mägi-Rohtmets. Ta lisas, et juhtunu põhjuseks oli inimese ülesköetus ja arusaam, et vägivald on lubatud.
Kohtumajja jõudnud Rieberg ja Osa lubasid ajakirjanikele kommentaare jagada pärast kohtuistungit.
Enne kohtuistungit oli Harju maakohtu ette tulnud paar meeleavaldajat. «Täna on valed mehed kohtu all. Kui inimene pole süüdi, siis ta ei tohiks olla kohtu all. Tarand peaks olema kohtus ja eurosaadik Tarand oli ise süüdi. Tema peaks olema kohtu all,» sõnas piketeerija Ivo.
Süüdistuse järgi togisid mehed mullu 26. novembril EKRE meeleavaldusel lavale ronida üritanud ja mikrofoni enda kätte haaranud Tarandit, viimane pääses siiski vigastusteta.
Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Alar Lehesmets ütles, et oma seisukohtade kaitseks vägivalla kasutamine on lubamatu.
«Igal inimesel on õigus meelt avaldada ning riigikogu esine plats Toompeal ongi kõige õigem koht, kus oma arvamus välja öelda. See õigus peab jääma igale inimesele ning seejuures ei tohi keegi karta, et teda oma mõtete välja ütlemise eest võidakse rünnata,» ütles Lehesmets.
Kriminaalasja uuris Põhja prefektuur ja uurimist juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.
Karistusseadustik näeb sellises kuriteos süüdimõistmisel ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.