Hinsberg: parteide sihtasutusi ei ole õige eelistada teistele

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Scanpix / kollaaž Katri Karing

Poliitikauuringute keskuse Praxis kodanikuühiskonnaeksperdi Hille Hinsbergi hinnangul eksivad parteid, kui eelistavad endi demokraatia arendamise sihtasutusi rahastamisel ülejäänutele.

Hille Hinsberg

FOTO: www.valitsus.ee

Tema sõnul pole küsimus mitte erakondade üllastes soovides, vaid ebavõrdses kohtlemises. «Maailmavaate levitamises pole midagi halba, kuid sellist tüüpi kodanikuharidusliku tegevuse rahastamist ei tohiks riik eelistada muul viisil demokraatia arendamise ees,» rääkis Hinsberg Postimehele.

«Maailmavaate edendamiseks on mõistlik kasutada riigieelarvest praegu erakondadele makstavat summat. Osale sellest tuleks anda sihtotstarve - «kodanikuharidus»,» soovitas ta.

Automaatne eraldis riigieelarvest annab Hinsbergi sõnul erakondlikele sihtasutustele selge eelise, kuna tagab püsiva toimetuleku.«Tavalised ehk sõltumatud mõttekojad ei saa end sama kindlalt tunda – nad otsivad pidevalt erinevaid rahastuse allikaid.»

Nii Eestis kui maailmas leidub mitmeid fonde, mis toetavad nii mõttekodade kui kodanikuharidusega tegelevate vabaühenduste projekte. «Seega jääb vastamata küsimus, miks ei võiks maailmavaadet propageerivad sihtasutused esitada taotlusi ja konkureerida nagu kõik teised,» märkis ta.

«See tähendab, et raha saamiseks tuleb kirja panna konkreetse tegevuse eesmärgid ning pärast antakse aru, kas tulemused saavutati. Kuivõrd hakataks riigieelarvest raha eraldamisel jälgima sellist projektiloogikat?» küsis ta.

Tema sõnul vajab analüüsi ka, milline on neljale sihtasutusele aastas kuluva summa suhe kodanikuühiskonna toetamise kogusummaga.

Kuna tegelikku kogemust idee taga veel kuigi palju ole, on Hinsbergi väitel ebaselge, kust läheb piir, milline tegevus on erakonna heaks ja mis üldiselt demokraatia heaks.

«Kuigi eelnõus on püütud jätta mulje, et neid organisatsioone rahastatakse n-ö eraldi alustel, on sisuliselt tegemist parteide täiendava rahastamisega, lihtsalt silt on teistsugune.»

See algatus kinnitab tema hinnangul paljude poliitikute arusaama, nagu saaks kodanik ühiskonnas aktiivselt ja mõjukalt osaleda vaid erakondades. «Vabaühenduste ja sõltumatute mõttekodade inimesed seda arusaama ei jaga,» lisas Hinsberg.

Tänane Postimees kirjutab, et parlamendierakonnad muudavad erakonnaseadust nii, et edaspidi saaksid riigikogus esindatud parteidega seotud sihtasutused riigieelarvest kindla ja garanteeritud summa. Erakonna kohta teeks see aastas praeguse neljaparteilise parlamendi puhul 225 000 eurot, kokku saab summa olema 900 000 eurot aastas.
 

Tagasi üles