Reedel avaneb ainukordne võimalus pääseda Tallinna tuletornidesse

Veeteede Amet avab mereohutuskuu raames reedel külastajatele mõlemad Tallinna tuletornid.

Alumist tuletorni on huvilised saanud külastada ka mõnel korral varem. Pae tänaval asuvasse ülemisse tuletorni on külastajad lubatud vaid üks kord, kümmekond aastat tagasi. Reedel kella 12-16 on kõik soovijad jällegi tuletorni oodatud ning igaühel on võimalik läbida torni tippu viivad 191 trepiastet, nautida 40 meetri kõrguselt avanevat vaadet ning tutvuda tuletorni endisaegsete ja tänapäevaste seadmetega.

Avalikkusele on ülemine tuletorn suletud seetõttu, et omal ajal andis Veeteede Amet kogu kinnistu koos tuletorni ümbritsevate väikeste hoonetega üle Riigi Kinnisvara ASile. Too müüs kinnistu ühes tükis, koos torniga ühele kinnisvarafirmale. Veeteede Ametile jäi vaid õigus tuletorni veel 99 aastat kasutada.

Nüüdseks on arendajal valminud detailplaneering, mis lubab vanade, kohati ilmselt 19. sajandist pärit hoonete vahele ka mõned uusehitised. Kuna krundil pole ehitustööd veel alanud, sai VTA omanikuga kokkuleppele, et tornis võivad külastajad käia. Teine põhjus on VTA navigatsioonimärgistuse osakonna juhataja Andry Rütkineni sõnul see, et ametil on teistsugused ülesanded ning turismile aidatakse üldjuhul kaasa vaid siis, kui keegi teine seda organiseerib.

Üle Eesti on terve rida tuletorne siiski sellised, kuhu huvilised sisse pääsevad. Avatud tornides käib Rütkineni sõnul aastas kokku umbes sada tuhat inimest. Ka ülemisest tuletornist umbes kilomeetri kaugusel asuv alumine tuletorn võidakse muuta pidevaks külastusobjektiks. See kuulub VTA-le ning on ka üks huviline, kes on valmis torni avamise enda peale võtma, kuid mingit kindlat kokkulepet veel pole.

Kuna tule paneb plinkima automaatika, siis käib VTA töötaja tuletorne üle vaatamas üldjuhul kord aastas. Kui midagi katki läheb, siis saadab automaatika signaali ning keegi läheb kohe viga parandama.

Ülemise tuletorni vana laternasüsteem pärineb nõukogude ajast, aga klaasprismad on tehtud 1858. aastal Pariisis. Tuletorn ehitati 1835, tänapäevase kuju sai see aastal 1896 ja rekonstrueeriti aastal 2000. Laternasüsteem on põhimõtteliselt töökorras ning seda oleks võimalik ka käivitada. Seda aga ilmselt ei tehta, sest see on koos kogu torniga ehitismälestisena riikliku kaitse all. Torni uus, leedtehnoloogial põhinev laternasüsteem on aga Eesti võimsaim.

Rütkineni sõnul on Eestis kõikides tuletornides leedtehnoloogia, erandiks on vaid Kõpu tuletorn. «Esimesena läks täielikult leedtehnoloogiale üle Sloveenia, aga neil on vist kolm tuletorni. Meie olime kõigi oma tuletornidega järgmised,» lausus Rütkinen.

Kõpu tuletornis on aga klassikaline laternasüsteem, millele annab valgust tuhandevatine halogeenlamp. Sealset süsteemi tuleb hooldamas käia iga paari-kolme kuu tagant.

«Leedid ei ole nii võimsad, kui Kõpu tuli on läbi aegade olnud. Kõpu on minu teada Baltikumi ja Skandinaavia kõige tugevam tuli. Ta on ajalooliselt selline olnud. Selliseid lampe, mis sinna sobivad, õnnestus meil osta suurem tagavara, nii et jätkub veel vähemalt kümneks aastaks. Siis peab otsustama, mida edasi teha,» rääkis Rütkinen.

Need, kes kardavad kõrgust või ei viitsi neljakümne meetri kõrgusele ronida, saavad tuletorni seadmetega mugavalt tutvuda alumises tuletornis, mis asub Valge tänaval. Seal tuleb ronida vaid teisele korrusele. Alumine tuletorn on ehitatud aastal 1806, selle praegune väliskuju pärineb aastast 1839.

Tuletornid on avatud reedel, 17. mail kella 12-16. Ülemise tuletorni aadress on Pae 16, alumise aadress on Valge 3.

Tagasi üles