Nõiaring: eestlastel oma, venelastel oma Tallinn

  • Lõimumine on väga pikk protsess.
  • Venelane käib eestlastega jõusaalis, aga suhtleb seal ainult teise venelasega.
  • Eestlastele on meelejärgi Kalamaja-stiil – mitte nii üles klanitud.
  • Venelased eelistavad glamuurseid, säravaid kohti.

Ainult siis, kui rannavolleplatsil on mängijaid puudu, võtavad eestlased venelase kampa. 

FOTO: Artur Kuus

Ühe Tallinna sees on kaks linna, ühes elavad eestlased, teises venelased, selgub Tartu Ülikoolis valminud doktoritööst, mis uuris, kuidas kaks kogukonda Tallinnas vaba aega veedavad.

«See protsess (eestlaste ja venelaste lõimumine – toim) on väga aeglane. Ma ei ütleks oma tulemuste põhjal, et üldse lootust ei ole, aga kõik läheb aeglaselt,» sõnas inimgeograaf Kristiina Kukk, värske doktoritöö autor.

Segregatsioon Tallinna näitel on Eesti inimgeograafe huvitanud juba aastakümneid. Nõukogude ajal NSV Liidu avarustest Eestisse rännanud venekeelne kogukond ja eestikeelne kogukond on Tallinna näitel käinud eri radu.

Nõukogude Liit lagunes, selle järel olid eestlased vilkamad kasutama turumajanduse võimalusi ning seetõttu hakkas eestlaste elujärg kiiremini paranema kui Tallinnas elaval vene vähemusel.

Tagasi üles