Politsei välijuht traagilisest õnnetusest: raudteeülesõidukohast rattaga üle sõitmine on väga ohtlik (22)

Andres Einmann
Copy
Veerenni raudteeülekäigu juures hukkus jalgrattaga rongi ette jäänud ajakirjanik ja näitleja Jüri Aarma.
Veerenni raudteeülekäigu juures hukkus jalgrattaga rongi ette jäänud ajakirjanik ja näitleja Jüri Aarma. Foto: Sander Ilvest

Põhja prefektuuri avariigrupi välijuhi Tanel Pajumaa sõnul on raudteeülesõidukohast jalgrattaga üle sõitmine ülimalt ohtlik ja selline tegevus viis täna kahjuks traagiliste tagajärgedeni.

Kuku raadio ajakirjanik Timo Tarve tegi intervjuu Tanel Pajumaaga enne keskpäeva ehk ajal, mil polnud veel avalikult teatatud, et Veerenni raudteeülesõidukohas hukkus näitleja ja ajakirjanik Jüri Aarma.

Pajumaa sõnul sõitis jalgrattur Järvavana tee poolt kesklinna suunas ja hakkas ületama raudteed ilma rattalt maha tulemata. Mees põrkas kokku paremalt lähenenud rongiga ja hukkus sündmuskohal. Esialgsetel andmetel ta kiivrit ei kandnud.

Pajumaa juhtis tähelepanu, et Veerenni raudteeületuskohale on paigaldatud šikaanid, mille mõte ongi selles, et sealt ei saaks jalgrattaga läbi sõita ja seal tuleks võtta ratas käekõrvale.

Jüri Aarma sõitis elektrijalgrattaga ning politsei välijuhi hinnangul võis ka see mehe tähelepanu raudteeülesõidukoha juures hajutada, kuna elektriratta juhtimine käib nuppudega, mis hajutab tähelepanu ümbritseva suhtes.

Veerenni raudteeülesõidukoht oli varem mõeldud ka autoliikluseks, kuid pärast Ülemiste ristmiku valmimist suleti see autodele ning praegu on see mõeldud vaid jalakäijatele ja jalgratturitele.

Tegemist oli sel aastal 41. jalgratturiga juhtunud liiklusõnnetusega. Tänane juhtum oli esimene sellele aastal, mis lõppes jalgratturi hukkumisega. Eelmisel aastal samal ajal oli jalgratturitega juhtunud 32 liiklusõnnetust.

Pajumaa rõhutas, et jalgratturid peavad endale liikluses osalemise põhitõed selgeks tegema, kuigi jalgrattaga sõitmiseks juhiluba tarvis ei ole. «Üks sagedamaid ohuolukordi on see, et jalgrattur usaldab liialt sebrat. Jalgratturil ei ole jalakäijate ülekäigurajal erinevalt jalakäijatest autode ees eesõigust. Autojuht peab ülekäigurajal sõitvale jalgratturile teed andma vaid pööret sooritades,» rõhutas välijuht.

Pajumaa sõnul ei tasu jalgratturil iga hinna eest liikluses oma eesõigust taga ajada, kuna tegemist on reeglina vähem kaitstud liiklejaga, kes saab õnnetuses alati raskemalt kannatada. Ta lisas, et viimasel ajal on sagenenud ka õnnetused, kui omavahel põrkavad kokku jalgratturid või jalgrattur ja jalakäija.

Ka tuleb Pajumaa sõnul kasutada alati kiivrit, mis võib päästa elu. Ta rõhutas, et kunagi ei tohi kaotada valvsust ja veenduda alati raudteed ületades, et rongi lähenemas ei ole. «Soovitan raudteed ületades tulla alati ratta pealt maha ning mitte kunagi kasutada rattaga sõites nutiseadmeid või kuulata kõrvaklappidega muusikat,» lausus ta.

«Uued rongid on küllaltki vaiksed, neid on keeruline märgata, kuna nad sõidavad vaikselt ja lähenedes on kuulda vaid vaikset rööbaste vidinat. Ei tohi langeda rutiini. Kui kümnel korral rongi ei tule, ei tähenda see seda, et rong järgmine kord tulla ei või,» ütles välijuht.

Kommentaarid (22)
Copy
Tagasi üles