Ohtlik raudteeületuskoht võttis Jüri Aarma elu

Idasuunaline rongiliiklus seisis õnnetuse tõttu mitu tundi.

FOTO: Sander Ilvest

Tallinnas Veerenni raudteeületuskohas hukkus eile elektrirattaga kesklinna poole sõitnud 67-aastane ajakirjanik ja näitleja Jüri Aarma.

Põhja prefektuuri avariigrupi välijuhi Tanel Pajumaa sõnul oli Aarma teel Järvevana tee poolt kesklinna suunas ja sõitis kell 10.34 Veerenni raudteeületuskohas ette paremalt lähenenud Tartu-Tallinna reisirongile, mis sai pärast kokkupõrget pidama mitmekümne meetri kaugusel.

Aarma ületas raudteed ilma Retro elektrijalgrattalt maha tulemata, mis ei ole liiklusseadusega keelatud, kuid on välijuhi sõnul ülimalt ohtlik. Pajumaa juhtis tähelepanu sellele, et Veerenni raudteeülesõidukohale on paigaldatud piirded, mille mõte ongi selles, et sealt ei saaks kiiresti rattaga läbi sõita ja ratas tuleks võtta käekõrvale.

Elektriratas võis tähelepanu võtta

Esialgsetel andmetel Aarma kiivrit ei kandnud. Politsei sündmuskohalt kõrvaklappe ei leidnud, mis viitab sellele, et muusikat ta rattaga sõites ei kuulanud. Välijuhi hinnangul võis tema tähelepanu raudteeületuskoha juures hajutada see, et elektriratta juhtimine käib nuppudega, millega tegelemine ei lase kogu tähelepanu ümbritsevale keskendada.

Veerenni raudteeülesõidukoht oli varem mõeldud ka autoliikluseks, kuid pärast Ülemiste ristmiku valmimist suleti see autodele ning alates 2015. aastast saavad sealt üle vaid jalakäijad ja jalgratturid. See on ebamugav koht sest raudtee teeb ülekäigu juures kaare ning nähtavus on 100–150 meetrit. Rongid liiguvad seal kiirusega 70–90 kilomeetrit tunnis, seega on raudtee ületajatel rongi tulekul aega reageerida vaid mõni sekund.

Kuni 2015. aastani teavitas lähenevast rongist signaalfoor, ent kui ülesõit autodele suleti, jäid jalakäijate jaoks alles vaid punased piirded.

Uued rongid on küllaltki vaiksed ja nende lähenedes on kuulda vaid rööbaste vidinat.

Välijuht rõhutas, et kunagi ei tohi kaotada valvsust ja raudteed ületades tuleb alati veenduda, et rongi lähenemas ei ole.

«Uued rongid on küllaltki vaiksed ja nende lähenedes on kuulda vaid rööbaste vidinat. Ei tohi langeda rutiini. Kui kümnel korral rongi ei tule, ei tähenda see, et rong järgmine kord tulla ei või,» ütles välijuht.

Veerenni ülekäigukohale on paigaldatud tõkked, mis peaks takistama jalgratturitel ratta seljast maha tulemata raudteed ületada. Ometi on see võimalik.

FOTO: Tairo Lutter

Tegemist oli sel aastal 41. jalgratturiga juhtunud liiklusõnnetusega. Eilne juhtum oli tänavu esimene, mis lõppes jalgratturi hukkumisega. Eelmisel aastal samal ajal oli jalgratturitega juhtunud 32 liiklusõnnetust.

Sama raudteeületuskoht nõudis inimelu ka eelmise aasta 3. märtsil, kui rongi all hukkus 29-aastane naine. Politsei andmetel ei olnud selle juhtumi puhul tegemist õnnetusega.

Sadulast tuleks maha tulla

Eesti Raudtee kommunikatsioonijuhi Monika Lillese sõnul peavad inimesed veenduma ohutuses, seega ei tohiks raudteed ületada rattasadulas.

Kui politsei sõnul ei ole raudtee ületamine jalgrattaga sõites keelatud, siis raudteefirma kommunikatsioonijuhi väitel see just niimoodi on. «Ülekäigu juurde on selle takistamiseks ka tõkked ette pandud. Aga nagu ka tänane juhtum näitab, inimesed hindavad oma võimeid valesti. Rattur jäi korraks seisma, nägi rongi ja otsustas rongi eest läbi lipsata,» ütles ta.

Eesti Raudtee on koostanud ülekäikude ohutusanalüüsi, mille käigus tegi kindlaks üheksa ohtlikku ülekäiku, kuhu paigaldatakse jalakäijatele mõeldud valgusfoorid. Kõigi üheksa ülekäigu ohutumaks muutmiseks on juba ka hanked välja kuulutatud. Veerenni ülekäigu hange on juba läbi viidud, praegu on tulemuste kinnitamine pooleli.

Loodetavasti on selle aasta lõpuks või järgmise aasta alguseks Veerenni ülekäigu juures jalakäijate foor.

«Kui tulemused on ära kinnitatud ja hanget ei vaidlustata, siis algab töö ja loodetavasti on selle aasta lõpuks või järgmise aasta alguseks Veerenni ülekäigu juures jalakäijate foor. Eelmisel sügisel tegime seal ka võsa raadamist, et nähtavust parandada, aga see koht on lihtsalt halva nähtavusega,» selgitas Lilles.

Kõik üheksa ohtlikku ülekäiku asuvad Tallinnas. Järgmine ohtlik koht on Veerennist mitte kaugel asuv ülekäik Kitseküla raudteepeatuse juures.

See on tänavu esimene õnnetus raudteel. 2018. aastal oli raudteel 13 inimkannatanutega õnnetust, neist neli juhtus ülekäikude juures.

Jüri Aarma

Eesti näitleja, muusik ja kultuuriajakirjanik Jüri Aarma sündis 30. mail 1951 Venemaal Kirovi oblastis väljasaadetute peres, tema isa oli muusika- ja terviseõpetaja Gunnar Aarma.
Jüri Aarma lõpetas 1970. aastal Pärnu 1. keskkooli, aastatel 1969-70 õppis ta ka Pärnu teatri õppestuudios. Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri VI lennu lõpetas Aarma 1974. aastal. Grigori Kromanov ja Mikk Mikiveri juhendatud lennus õppisid näiteks ka Maria Klenskaja, Elle Kull, Kaie Mihkelson, Lauri Nebel ja Rita Raave.
Lavakooli lõpetamise järel oli Jüri Aarma kuni 1995. aastani Noorsooteatri (tänane Tallinna Linnateater) näitleja. Samuti on ta mänginud Eesti Draamateatri, Estonia ja Vana Baskini teatri lavastuses ning mitmetes telelavastustes ja filmides. Neist viimasteks jäid telesari «Litsid» ja mängufilm «Rohelised kassid».
Aastatel 1992–1996 oli ta Kuku raadio koosseisuline toimetaja, seejärel üks kaasautoreid. Kuku raadios juhtis ta saadet «Publikumärk» ja «Kukul külas».
1995–2002 oli ta ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetaja. 1995. aastas alustas ta ETVs teatriintervjuude saatega «Siin ja praegu» ja ka koos Karmel Eikneriga juhtis ta iganädalast «Kultuurimagasin». Viimasteks töödeks teles saatejuhina jäid Jüri Aarmale «Lauluga maale», mida ta juhtis koos Gerli Padariga, ning Tallinna TVs kultuurisaade «Praegu ja siin», samuti osales ta ETV reisisaate «Reisile minuga» juhtimisel.
1998. aasta lõpust on kuulunud Jüri Aarma Vikerraadio saates «Mnemoturniir» tarkade klubisse, samuti osales ta Kanal 2 mälumängusaates «Mis? Kus? Millal?».
Oma elu lõpuni töötas Jüri Aarma Maalehes kultuuritoimetajana. Samuti tegutses Aarma vabakutselise näitleja, laulja ja pillimehena. Mitmekülgse mehe tööd on tunnustatud Valgetähe V klassi teenetemärgiga (2014).
Jüri Aarmat jäävad leinama abikaasa Merike Aarma, poeg Kiur Aarma ja tütar Roosi-Mae Aarma.

Tagasi üles