Tallinna ringkonnakohus ei vabastanud kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdistatavat hotelli- ja restoraniärimeest Pavel Gammerit vahi alt.
Kohus jättis Pavel Gammeri vahi alla
23. mai 2019, 07:26
Kaitsja Daniil Savitski taotles Gammeri vahi alt vabastamist ning pakkus välja, et tema kaitsealuse võiks vabastada talle elektroonilise valve kohaldamisega, kuid kohus sellega nõus ei olnud.
Riigiprokuratuur süüdistab 60-aastast Hubert Hirve ja 55-aastast Gammerit kuritegeliku ühenduse juhtimises, eraviisilises jälitustegevuses, altkäemaksu andmises erasektoris, maksukohustuse varjamises ning tulirelva, laskemoona ning helisummutite ebaseaduslikus käitlemises ning tsiviilkäibes keelatud relva käitlemises.
Gammerit süüdistab riigiprokuratuur koos Eesti kuritegelikus ilmas tuntud ja praegu 350 000 euro suuruse kautsjoni vastu vabaduses viibiva 48-aastase Ahmed Ozdojeviga ka väljapressimises.
Kuritegelikku ühendusse kuulumises süüdistab riigiprokuratuur Hirve ja Gammeri äride finantsjuhti, 45-aastast Ardo Vilbret, 36-aastast vandeadvokaati Viktor Särgavat, Hirve ja Gammeri toitlustusasutuste tegevjuhti, 59-aastast Jelena Lipendinat, 46-aastast turvameest Aleksandr Russalimi, 49-aastast turvameest Sergei Panovi, endist kaitsepolitsenikku, 50-aastast Viljar Subkat ning raamatupidajaid, 55-aastast Inga Gammerit ja 53-aastast Inna Stoljari.
Peale kuritegelikku ühendusse kuulumise on Vilbrele esitatud süüdistus dokumendi võltsimises ning soodustuskelmuse katses, Lipendinale dokumentide võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises ning maksude tasumisest kõrvalehoidumises ning Särgavale teadvalt võltsitud dokumendi kasutamises.
Hirve ja Gammeri turvamehi Russalimi ja Panovi süüdistab riigiprokuratuur lisaks kuritegelikku ühendusse kuulumisele eraviisilises jälitustegevuses ja Russalimi ka tulirelvade ebaseaduslikus käitlemises ning tsiviilkäibes keelatud relva omamises.
Kuritegelikku ühendusse kuulumise süüdistuse said riigiprokuratuurilt OÜ Escado Grupp, Restoplus OÜ ja Emerana OÜ ning soodustuskelmuse katses OÜ Novatek Holding.
Lisaks neile astuvad maksukuriteos süüdistatuna kohtu ette 36-aastane Mihkel, 61-aastane Galina, 33-aastane Ljubov, 45-aastane Natalja, 55-aastane Raul, 33-aastane Anna, 70-aastane Niina ja 60-aastane Svetlana.
Riigiprokuratuur süüdistab 41-aastast Handot raamatupidamisdokumentide varjamises ja 46-aastast Ivarit altkäemaksu võtmises erasektoris.
Süüdistuse kohaselt juhtisid Hirv ja Gammer alates 2008. aastast kuritegeliku ühendust, mille tegevus oli suunatud varalise kasu saamise eesmärgil läbivalt majandusalaste kuritegude toimepanemisele.
Riigiprokurör Kati Reitsaku sõnul tegeles kuritegelik ühendus oma kontrolli all olevate äriühingute kaudu ulatusliku maksukuritegevusega.
«Suure osa maksukuritegevusest moodustas kuritegeliku ühenduse juhtide toitlustusasutustes süsteemselt makstav ümbrikupalk. Ühenduse varalise kasu eesmärk saavutati kõrvaltegevusena korruptsiooni- ja varavastaseid kuritegusid toime pannes. Peale varalise kasu pani kuritegelik ühendus toime ka eraviisilist jälitustegevust ja käitles ebaseaduslikke tulirelvi, laskemoona ja helisummuteid,» lisas Reitsak.
Valdav osa kohtualustest oma süüd ei tunnista. Näiteks vandeadvokaat Viktor Särgava on BNS-ile öelnud, et tema vastu esitatud süüdistus on absurdne.
«Mulle esitati kahtlustus kättemaksuks seetõttu, et ma taotlesin advokaadina kriminaaluurimist riigiprokuratuuri ja keskkriminaalpolitsei ebaseadusliku kaitse all oleva suurkelmi suhtes, kes sms laenuvõlgnikelt pettis õiguskaitseorganite teadmisel välja ca 100 000 eurot,» ütles ta.
Särgava rõhutas, et tema tõmbamine siia kriminaalasja sai võimalikuks seetõttu, et riigiprokuratuuri ja keskkriminaalpolitsei poolt kasutati kriminaalmenetluse läbiviimisel massiivselt ja süsteemselt ebaseaduslike meetodeid - kriminaaltoimikust eemaldati salaja
690 lehekülge tõendeid, keskkriminaalpolitsei töötajate poolt fabritseeriti tõendeid, tema poolt enda kaitseks esitatud mahukaid ütlusi ei vaevutud läbigi vaatama, teadlikult jäeti kahtlustust ümberlükkavad tõendid kogumata.
«Isik pisteti pokri ja tema juures tehti läbiotsimine otsimaks dokumente, mis tegelikult asusid juba 10 kuud tagasi keskkriminaalpolitseis, esitati teadlikult kahtlustusi tegudes, milles seadus selle selgesõnaliselt välistab, ühele suurkelmile tehti politseikatust jne,» märkis Särgava.
«Selliste meetoditega kriminaalasja menetlemisel polegi imestada, et ilmselgelt alusetu kahtlustus esitati ka mulle,» ütles ta.
Särgava rõhutas, et kuigi riigiprokuratuur ja keskkriminaalpolitsei räägivad oma töövõitudest, siis meetoditest, mida selle saavutamiseks kasutatakse, avalikkusele kahjuks ei räägita.
Süüdistuse kohaselt lasid Hirv ja Gammer oma turvameestel salaja jälgida kunagist politseinikku ja turvaärimeest Veiko Kullat ning aserite kogukonna liidrit, eelmisel kümnendil keskkriminaalpolitsei huviorbiidis olnud Veljaddin Kerimhanovit ning veel üht kriminaalsetes ringkondades tuntud meest.
Keskkriminaalpolitsei uurimismaterjalide kohaselt üritas Ozdojev ühelt Venemaalt pärit ettevõtjalt pressida välja 3,5 miljonit USA dollarit ning ähvardas ettevõtjat raha mittemaksmisel tapmisega.
Uurimismaterjalide kohaselt ütles Ozdojev äritüli lahendamisel Vene ärimehele, et «tšetšeenid tulevad ja tapavad kõik ära».
Ozdojev eitab kuritegu kategooriliselt ning oma süüd kuritegudes eitavad ka Hirv ja Gammer.
Kriminaalasjas on arestitud süüdistatavate vara 1,3 miljoni euro väärtuses, sealhulgas väärtuslikke ehteid, kunstiteoseid, tulirelvi, topiseid ja palju muud. Lisaks on süüdistatavate kinnisvarale seatud hüpoteeke üle 3,8 miljoni euro.
Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei ning uurimist juhtis riigiprokuratuur.