Eesti võib Euroopa Parlamendi suurima laua tagant välja jääda

Europarlament.

FOTO: AFP / Scanpix

Euroopa Parlamendi (EP) valimistel jäi Isamaa erakond napilt mandaadist ilma. Kuna Isamaa on aga Eesti erakondadest ainsana Euroopa Parlamendi hetkel suurima fraktsiooni Euroopa Rahvuspartei (EPP) liige, siis võib see Eesti jaoks tähendada europarlamendi suurima laua tagant välja jäämist.

Praegu valimistel seitsmendale kohale jäänud Isamaa liige Riho Terras pääseb EP-sse vaid juhul, kui Brexit aset leiab. Praeguse seisuga Suurbritannia hiljemalt oktoobri lõpuks siiski Euroopa Liidust lahkub, kuid endiselt on võimalus, et britid lükkavad Brexitit edasi, tühistavad selle ühepoolselt sootuks või korraldavad uue referendumi.

Euroopa Rahvapartei ühendab Euroopas konservatiivseid peavooluerakondi ning endises Euroopa Parlamendi koosseisus esindas Eestit seal Isamaa liige Tunne Kelam. Kelam usub praegu, et Brexit toimub ning seega pääseks europarlamenti ka Riho Terras. Kui see siiski juhtuma ei peaks, oleks Kelami hinnangul EPP-st välja jäämine Eesti jaoks suur kaotus.

«Euroopa Rahvapartei on parim koht, kus väikesed riigid suudavad midagi korda saata, sest teiste parteide mõju on väiksem ja ka nende hoiak ebamäärasem ja mitte nii ühtne,» ütles Kelam. Ta lisas, et ka üks saadik saab ligi kahesaja liikmelises fraktsioonis Eesti jaoks palju ära teha, kui suhted ja läbisaamine teiste liikmetega on head.

«Kui Eesti positsioonist ja meie põhilistest muredest ja tundlikest kohtadest saadakse aru, siis tuleb sellega kaasa ka asendamatu toetus meile,» ütles Kelam.

«Nii suures jõus on suudetud märgata, teadvustada ja võtta väga positiivselt ühe väikese riigi kohalolekut. Oleme saanud neilt väga olulist toetust,» ütles ta ja selgitas, et 2007. aasta aprillirahutuste järel suutis ta läbi viia resolutsiooni Eesti toetuseks just tänu enda loodud headele sidemetele.

Tema sõnul on teistes Euroopa Parlamendi fraktsioonides omavahelisi lahknevusi rohkem, mistõttu on seal mõju saavutamine väikese riigi esindajana oluliselt keerulisem.

«Kui meid ei ole, siis on Eesti jaoks asjad palju kehvemad. Siis me pole esindatud ja ega vanast rasvast ei ela, nagu öeldakse,» lisas ta.

Küsimusele, kas ehk mõne teise Eesti erakonna esindaja, kes europarlamenti pääses, ei võiks EPP-ga liituda, vastas Kelam, et liitumine nii lihtsalt ei käi.

«Sellistesse fraktsioonidesse ei astuta nii, et mul tuli nüüd pähe soov teiega ühineda. Sinna võetakse vastu ikkagi kaalutlusega ja otsustab ka juba olemasoleva partei soovitus,» selgitas ta.

Tema sõnul üritas näiteks Vabaerakond viimase nelja aasta jooksul EPP-ga ühineda, kuid erakonna juhtkond pole taotlust endiselt vastu võtnud, kuna Vabaerakonna profiil, maailmavaade ja programm ei ole EPP jaoks selge.

«Need asjad ei toimu niisama, et paigutame malenupud lihtsalt ümber,» ütles ta.

Suurem mõju komisjonides, mitte fraktsioonis 

Eesti Välispoliitika Instituudi nooremteadur Piret Kuusik ei näe vastupidiselt Tunne Kelamile EPP-st välja jäämisel Eesti jaoks eriliselt suurt kahju. «EPP on suurim fraktsioon Euroopa Parlamendis, kus on väga tugev parteivaim ning võrgustikud. Seega on seal konkurents väga tihe ning oma häält kuuldavaks teha keeruline,» selgitas ta. 

Tema sõnul on Eesti saadikute töö suurim mõju EPs on peamiselt läbi komisjonide ja vähem läbi fraktsioonide.

«Eesti saadikutele on ikka kasulikumad väiksemad parteigrupid, sest siin on ka võimalus kaasa rääkida ning kinnitada positsioone, kus saab protsessides kaasa teha,» ütles ta. Kuusiku hinnangul on kindlasti on hea, kui meil on EPPs saadik, aga kui ka pole, siis Eesti jaoks see suurt erinevust, kaotust või kahju kaasa ei too. 

Kõige määravamaks peab Kuusik aga siiski saadikute endi oskuseid ja huvisid. «Meil võib olla ka 30 saadikut EPPs, aga kui nad ei ole head suhtlejad ja ei leia omale oma kohta, siis ei ole sellest ka väga kasu,» sõnas ta.

Kuusik lisas, et Junckeri komisjoni ajal on Euroopa Komisjoni ja EPP vahel olnud tihedad sidemed, kuid Euroopa Liidu institutsionaalne süsteem on nii mitmetahuline, et Eesti seisukohast ei omanud see suurt tähtsust.

Tagasi üles