Tema sõnul on teistes Euroopa Parlamendi fraktsioonides omavahelisi lahknevusi rohkem, mistõttu on seal mõju saavutamine väikese riigi esindajana oluliselt keerulisem.
«Kui meid ei ole, siis on Eesti jaoks asjad palju kehvemad. Siis me pole esindatud ja ega vanast rasvast ei ela, nagu öeldakse,» lisas ta.
Küsimusele, kas ehk mõne teise Eesti erakonna esindaja, kes europarlamenti pääses, ei võiks EPP-ga liituda, vastas Kelam, et liitumine nii lihtsalt ei käi.
«Sellistesse fraktsioonidesse ei astuta nii, et mul tuli nüüd pähe soov teiega ühineda. Sinna võetakse vastu ikkagi kaalutlusega ja otsustab ka juba olemasoleva partei soovitus,» selgitas ta.
Tema sõnul üritas näiteks Vabaerakond viimase nelja aasta jooksul EPP-ga ühineda, kuid erakonna juhtkond pole taotlust endiselt vastu võtnud, kuna Vabaerakonna profiil, maailmavaade ja programm ei ole EPP jaoks selge.
«Need asjad ei toimu niisama, et paigutame malenupud lihtsalt ümber,» ütles ta.
Suurem mõju komisjonides, mitte fraktsioonis
Eesti Välispoliitika Instituudi nooremteadur Piret Kuusik ei näe vastupidiselt Tunne Kelamile EPP-st välja jäämisel Eesti jaoks eriliselt suurt kahju. «EPP on suurim fraktsioon Euroopa Parlamendis, kus on väga tugev parteivaim ning võrgustikud. Seega on seal konkurents väga tihe ning oma häält kuuldavaks teha keeruline,» selgitas ta.
Tema sõnul on Eesti saadikute töö suurim mõju EPs on peamiselt läbi komisjonide ja vähem läbi fraktsioonide.