29. mai 2019, 0:01

Ruth Kalda: omavalitsused saavad palju ära teha, et perearstiabi oleks kõigile kättesaadav

Kogu tervishoid muutub pidevalt, perearstisüsteem koos sellega.
Ääremaadel vajavad perearstid kohalike omavalitsuste toetust.
Perearstiameti vastu on noorte huvi hakanud taas tõusma.

Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja professor Ruth Kalda sõnul annavad uuringu tulemused kindluse, et praegu on nakatumine Eestis väike ja piirangute leevendamine on põhjendatud. FOTO: Andres Tennus/Tartu Ülikool

Professor Ruth Kalda nime nimetavad kõik, kui küsida, kes on kõige pädevam selgitama Eesti perearstide süsteemi arengulugu ja selle toimimise üksikasju. Lisaks õppejõutööle on Kalda ka aktiivne perearst ning aitab energiliselt kaasa meie meditsiini osalemisele rahvusvahelistes projektides, mistõttu oli tema tabamine intervjuuks ise juba hea õnn.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele

Tellijale

Olete olnud Eesti perearstisüsteemi kujunemise juures ligi 25 aastat. Kas see süsteem on meil valmis saanud?

Perearsti rollid on kogu aeg muutunud, muutuvad ka seadused, mis tööd reguleerivad, kuid praeguseks oleme valmis saanud töötava süsteemi. Kogu tervishoid on muutumas ja perearstid on osa sellest süsteemist.

Haiglate tehnilise taseme tõusu ja professionaalsuse kasvu tulemusena on lühenenud patsientide haiglas olemise aeg. Koht, kus haigla järel ülejäänud vajalik abi osutatakse, on enamasti perearstiabi, mis tähendab, et perearstidel on palju enam tööd ja meilt oodatakse ka palju rohkem kui 20 aastat tagasi.

Tagasi üles