Galerii ja video: teadlased kogunesid riigikogu ette leinamarsile

Täna marssisid teadlased ja teaduse toetajad leinameeleolus riigikogu eest Stenbocki ette. Rongkäigu eesmärgiks on avaldada pahameelt valitsuse sõnapidamatuse ja teaduse rahastamise suurendamise lubaduse jätmise vastu.

Nädala alguses selgus, et valitsus jätab teaduse rahastamise praegusele tasemele ning jätab täitmata varasemalt antud lubaduse tõsta teaduse toetus ühe protsendini SKT-st. Täna toimus Tallinnas selleteemaline meeleavaldus.

«Tasa-tasa!» ütles Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige Mario Kadastik riigikogu ette marssinud üliõpilastele, kes emotsionaalselt valitsuse sõnapidamatuse pärast skandeerisid. Ligi 50-liikmeline üliõpilaste seltskond kuulas teda, sest eemärk oli neil sama. 

Kadastik selgitas, et korraldas teaduspõhise Eesti matused, sest juba täna on Eesti teadus- ja arendustegevuse maht madalam Euroopa Liidu keskmisest ja rohkem kui kaks korda madalam Soome omast.

Riigikogu juurde kogunes mõnisada meeleavaldajat, kes leinapärjad käes Stenbocki maja ette vaikselt marssisid. Peeti leinakõne ning koosviibimine lõpetati leinaminutiga, kus langetasid sajad õppejõud, tudengid ning teadlased. 

Kui siseminister Mart Helme Stenbocki majast väljus, andis ta olukorrale oma hinnangu. Leinamarsi korraldajate sõnul ütles Helme meeleavaldajatele, et nemad ja nende toodud lilled on rumalad. Rahvas skandeeris Helmele vastu: «Häbi, häbi, häbi»

Lubaduse murdmine

Alles detsembris andsid lubadusele tõsta teaduse rahastamine ühe protsendini SKTst allkirja kõik Eesti erakonnad peale EKRE, kes teatas toona, et see olla liiga ambitsioonitu eesmärk ja et rahastus tuleks tõsta pigem koguni kahe protsendini.

«Ma usun, et see hea sõna ja allkirja andmine garanteerib selle, et kui sõna antakse, siis tuleb sõna ka pidada,» ütles peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas toona ERRile.

Nüüd, kui uus valitsus on jõudnud riigieelarve strateegia arutlustega esimeste tulemusteni, on saanud selgeks, et lähema nelja aasta sees rahasüsti oodata ei ole ning rahastus jääb ikkagi praegusele tasemele, milleks on 0,71 protsenti SKTst.

Teadlastele ja rektoritele mõjus selline teade külma dušina ning teisipäeval kogunes Rektorite Nõukogu juhatus, et arutada edasisi samme.

Koosolekul tõdeti, et valitsuse taganemine 1 protsendi teaduse rahastamise leppest ja riigieelarvestrateegia ümber kujunenud olukord on kahetsusväärne ja väga tõsine.

«Edasiste sammude kavandamiseks ei piisa praegusest informatsioonist. Ootame riigieelarvestrateegia valmimist, pärast mida soovime kohtuda haridus- ja teadusministriga, et kuulata tema põhjendusi. Seejärel lepime kokku edasise ühistegevuse,» leppisid kokku rektorid. 

Täna avaldavad teadlased ja teaduse toetajad meelt valitsuse teadusele lubatud rahastuse täitmata jätmise vastu.

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia presidendi Mario Kadastiku matusekõne Stenbocki maja ees

Head leinajad, teaduse ja nutika majanduse sõbrad!

Oleme täna kogunenud siia selleks, et hüvasti jätta teadmistepõhise Eestiga, kuhu pidime jõudma möödunud aasta detsembris kõigi erakondade esindajate poolt allkirjastatud teadusleppega. Kokku lepiti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni avaliku sektori rahastamise tõstmist 1%-ini sisemajanduse koguproduktist ning edasist hoidmist vähemalt samal tasemel. Alla ei kirjutanud vaid EKRE, kelle hinnangul seatud eesmärk oli liiga väheambitsioonikas. Nende hinnangul oli teadusesse vaja veel kaks korda rohkem ehk 2%.

See lootus on nüüd surnud. Sel nädalal avalikustatud valitsuse eelarvestrateegias külmutati teaduse rahastus järgnevaks neljaks aastaks senisele tasemele. Inflatsiooni ning Euroopa struktuurifondide rahastuse vähenemise tulemusena toovad valitsuse tänased otsused hoopis kaasa teaduse rahastamise vähenemise. Juba täna on Eesti teadus- ja arendustegevuse maht kordi madalam Euroopa Liidu keskmisest.

Mida kaotab Eesti ühiskond selle otsuse tagajärjel?

Me jätame hüvasti Eesti edulooks olnud tippteadusega. Perspektiivitu tulevik ei innusta meie maailmatasemel tippe oma tulevikku Eestiga siduma ning ei saa jääda lootma vaid patriotismile teaduse säilimiseks. Loteriina jagatavad teadusgrandid ei taga töörühmade järjepidevust. Meie tippteadlastele on alati avatud uksed teistes riikides, ja isamaa-armastus üksi neid siin ei hoia.

Me jätame hüvasti heal tasemel, tasuta ja eestikeelse kõrgharidusega. Juba praegu nendivad rektorid, et tasuta kõrgharidus on ilmselt esimene kaasnevatest ohvritest. Ingliskeelsete õppekavade avamine ja laiendamine on alternatiivne võimalus eelarveauke lappida. Aga kust leida heal tasemel õppejõude ja juhendajaid, kui meie tippteadlased lahkuvad? Koos kõrghariduse kättesaadavuse ja taseme langusega kaotame terve põlvkonna tuleviku teadlasi, insenere, õpetajaid, arste ja teisi eksperte. See tähendab ka seda, et vähem tänaseid pisikesi Eesti õppureid viib tulevik kõrghariduse ja maailmatasemel teaduse juurde. 

Me jätame hüvasti nutikalt majandatud Eestiga. Ettevõtjad vajavad kõrgelt haritud spetsialiste, ja kui Eestis see ressurss puudub, ei ole siin mõtet ka kõrgtehnoloogilist ettevõtlust arendada. Teadus on innovatsiooni lähtekohaks. Kaotades tippteaduse Eestis, muutume järgnevateks aastakümneteks kõrgtehnoloogiliste lahenduste impordimaaks, sisseostjateks. Mida meie väikesel riigil on sellises olukorras üldse eksportida? Metsa, maavarasid, süsinikukvoote? Seda hinda maksab kogu Eesti ja eriti meie järeltulevad põlved.

Me jätame hüvasti teadmistepõhise ühiskonnaga. Ühiskonnaga, kus väärtustatud on faktipõhine lähenemine, teaduslik meetod, kontrollitud lahendused. Kui valitsuse tasemel teadust kui innovatsiooni taganttõukajat, kui investeeringut ei usaldata, miks peaks teadust ja teadlasi usaldama oma laste vaktsineerimisotsust vaev noor ema või isa? Või vähihaige, kes langetab valikut tõenduspõhise meditsiini ja posijatele maksmise vahel?

Eesti teadlased, teaduse sõbrad ning ettevõtjad on leinas. Me leiname usalduse kaotust, kokkulepete lagunemist, tulevikuperspektiivide hävimist. Me leiname kaotatud võimalust teha Eesti teaduspõhiselt paremaks, jõukamaks ja tervemaks riigiks.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles