Möödunud nädalal Tallinna Sadamas peetud seminaril «Inimkeskne Suur-Tallinn» osalejad tõdesid, et Tallinna on südalinna kõrval tekkimas veel mitu tõmbekeskust, mis vajavad ka omavahelisi ühendusi.
Tuleviku Tallinn: uued tõmbekeskused ja uut tüüpi tänavad
2. juuni 2019, 22:00
Üheks linnaosade ühendajaks saab sügisel valmiv Reidi tee. «Reidi tee projekt võib tunduda vastuoluline, aga uskuge mind, kui see valmis saab, siis ta lahendab väga mitmeid küsimusi. Mitte ainult juurdepääsu Vanasadamale, vaid kindlasti mitmeid asju ka linna jaoks. Olles näinud seda projekti, siis seal on tõesti mõeldud liikuvusele. Seal on mõeldud nii jalgratastele, lapsekärudele, kui autodele, loodan et ka ühistranspordile,» ütles Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm.
«Meie kaugem plaan on tõmmata üks linna keskusi siia. Linnal võib ju olla mitu keskust – Raekoja plats, Vabaduse väljak ja veel mõni. Aga ühe tõelise merelinna keskus võiks olla just siin Vanasadamas. Me tahame tuua rohkem linna sadamasse. Ja näha siin mitte ainult külalisi, vaid ka linnaelanikke,» lausus Kalm.
«Kui Porto Franco ja sadama enda kinnisvaraarendusplaanid lõpuks realiseeruvad, siis tekib Telliskivi ja Noblessneri kõrval kindlasti üks suurem tõmbekeskus Vanasadama piirkonda, mida hakkab teenindama Reidi tee. Ka meie ootame praegu selle valmimist, sest Reidi teele on kavandatud uus ühistranspordiliin, mis peaks omavahel siduma Lasnamäe ja Põhja-Tallinna,» ütles Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo. See eeldab tema sõnul Balti jaama piirkonnas mõningaid ümberkorraldusi tänavatevõrgus. Kopli tänav tuleb ühes kohas vastassuunaliseks muuta ning välja ehitada mõned ühissõidukipeatused. Selle tulemusena peaks paranema ka ühendus Telliskivi loomelinnakuga.
Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd leidis linnasüda ja mereäär vajavad kindlasti väljaehitamist. «Meil on tühja ruumi, meile tuleb juurde inimesi ja seal on ruumiline potentsiaal olemas nii maa mõistes kui väärtuste mõistes, aga see tähendab täiesti uut lähenemist. Meil on vaja jalutatavat linnaruumi, sest transiitliiklus, mis täna linnasüdant läbib, on sisuliselt juba praegu tänavad umbe ajanud ja parkimisstandardile vastavate lahenduste jaoks enam ruumi ei ole,» rääkis Mänd.
Ta lisas et hoonete esimesed korrused peaksid moodustama aktiivse tänavaseina. «Linnale kuuluva tänavaruumi võiksid kasutada aktiivsete, fassaadiga vahetult külgnevad ettevõtted nii, et see oleks paindlik, bürokraatiavaba ja ka rahavaba. Vastu tahaks saada ainult heaperemehelikkust ja elementaarset hooldust. Kõnniteed peaksid olema piisavalt laiad, et neid oleks võimalik jagada aeglasemaks ja kiiremaks liikumisruumiks ja olemise ruumiks. Seal peaks olema piisavalt palju elemente, väikevorme, istumisvõimalusi, puid, et iga inimene saaks teha selle tänavaruumi iseenda omaks. Et ta leiaks seal oma nurga. Aga leiaks ka avatud alad, kus on võimalik sotsialiseeruda. Et ruum oleks tõepoolest demokraatlik ja oleks kättesaadav nii kaheksa kui- kaheksakümne-aastasele,» rääkis Mänd.
Ka liikumise kavandamisel on tema sõnul kindlasti vaja uut lähenemist, ehk transiidivaba linnasüdant. «See küsimus, et kuhu me suuname need autod, mis täna kasutavad südalinna tänavaid transiitliikluseks, on osa tervikust, aga tegelikult ei ole tähtis küsimus. Sellepärast, et esiteks on igasugusel liikumisel, olgu see loomulik või inimtekkeline, komme hajuda, leida endale uued väljundid ja liikumisteed,» lausus peaarhitekt.
Uut tüüpi linnaruum tema sõnul juba tekib. Vaikselt, tasapisi, aga võrdlemisi kindlalt. Ettevõtjad on bürokraatidest mitu sammu eest ning potentsiaalsed uued tõmbekeskused ongi juba sellised, nagu strateegiate koostajad kirjeldavad.
«Noblessner ehitab elukeskkonda, mis on küll autodega ligipääsetav, aga siiski autovaba. Telliskivi loomelinnak on pikka aega kasutanud ärimudelit, mis on otseselt suunatud inimeste teenindamisele, nende soovidele võimalikult palju vastu tulemisele. Rotermanni kvartal hakkas korralikult toimima siis, kui kogu piirkonna jalakäijate tänavavõrk sai välja ehitatud, sest ta muutus sihtkohaks, olles enne olnud pikka aega ainult läbikäigukoht,» ütles Mänd. «Samamoodi ka Ülemiste City, kuhu ehitatakse küll väga tihedat keskkonda, aga iga uue asjaga tuleb juurde ka midagi, mis on suunatud tegevustele hoonetest väljaspool. Kui seal ajal ringi liikuda, siis on näha, et seal töötavad inimesed tulevad lõunapausi ajal majadest välja, saavad kokku ja sotsialiseeruvad hoonete vahel olevas ruumis. Nii et arendajad teavad, kuidas linn peaks niisuguses tihedas ruumis toimima, millised peaksid olema liikumise ja ruumilahenduste omavahelised suhted. Tegelikult võiksime seda teada ka meie ja teha linnapoolset avalikku ruumi samadel põhimõtetel,» arvas Mänd.
Ka arhitekt ja arhitektuuriajakirja Maja peatoimetaja Kaja Pae leidis, et Tallinna tuleks käsitleda polütsentrilisena ning et kesklinn vajab tihendamist. «Ikka ja uuesti jõuame selleni, et kesklinna tuleks tihendada. EKAs tehakse linnauuringuid, viimasel semestril uuriti Tallinna kesklinna ja jõuti järeldusele, et seda võiks täiesti vabalt vähemalt kolm korda tihendada,» ütles Pae.
Ka mitmekesise ja tiheda tänavavõrgu tarvidus on tema sõnul arhitektide töötubadest kõlama jäänud. Fakt on ka see, et kui me tahame saada inimesi rohkem ühistransporti ja tänavaruumi, siis ei piisa ainult sellest, et me teeme ühistranspordi väga heaks. Ühistranspordi kasutamine tähendab seda, et me liigume avalikus ruumis kindlasti rohkem kui autoga liigeldes. Ja me võime teha ükskõik kui hästi läbi planeeritud liinivõrgu, aga kui avalik ruum ei ole hea ja inimsõbralik, siis inimene ei lähe ühistransporti,» ütles Pae.
Ta lisas, et kohalikud omavalitsused ütlevad sageli, et nad ei saa kuidagi linnaruumi kujunemist suunata, sest neil ei ole maad. «Aga teemaa kuulub ju omavalitsustele. Tehke oma teed korda, tehke nad selliseks, et need oleksid meie kõigi jaoks üks mõnus elutuba,» soovitas Pae.
Ta juhtis tähelepanu sellele, et koolide ja lasteaedade spordi- ja mänguväljakud on peaaegu alati taraga piiratud. «See ei ole hea mõte. Kui needsamad väljakud on mõnusalt meie igapäevasesse liikumisruumi sisse põimitud ja erinevates eagruppides inimesed saavad neid läbida, on juba üks viis, kuidas me saame oma igapäevaseid liikumisteid paremaks muuta,» rääkis Pae. Spordiväljakud ei peaks olema taraga piiratud, vaid integreeritud inimeste igapäeva teele.
Oluline on tema sõnul ka läbivate ruumide loomine ja kokku sidumine. Kui luuakse uus linnaruumi objekt, siis on oluline vaadata selle seoseid linnaruumiga. Hea näide on arhitekti sõnul Balti Jaama Turg.