Teadusleppe koostaja palus Jüri Ratase eest vabandust

Ruth Oltjer

FOTO: Erakogu

Teadusleppe koostaja Ruth Oltjer pakkus Kuku raadiosaates «Kaks ühes» välja mitu konkreetset meedet, kuidas leida teadusele lisaraha olukorras, kus valitsus ei ole suutnud seda ise teha.

Valitsus tõmbas teadlaste ootustele jõhkralt vee peale: ei mingit ühte protsenti SKPst, nagu lubati. Teadusleppe koostaja Ruth Oltjer räägib, mida see kaasa toob ja mida nüüd veel teha saab. Mis mees on... Näita rohkem Valitsus tõmbas teadlaste ootustele jõhkralt vee peale: ei mingit ühte protsenti SKPst, nagu lubati. Teadusleppe koostaja Ruth Oltjer räägib, mida see kaasa toob ja mida nüüd veel teha saab. Mis mees on Christopher Nolan, kes tahab Tallinnas filmi teha ja mida see meile tähendaks, kui ta seda tõesti teeks, sellest teeme juttu filmikriitik Ralf Sauteriga.

Ruth Oltjer, Tartu Ülikooli nõukogu esinaine, teadusleppe teksti üks koostajaid ja tuntud ettevõtja, ütles, et ei uskunud, et presidendi juuresolekul rektorite, erakondade, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Tööandjate Keskliidu ja teadlaste allkirjaga kokkulepe ei pea.

Saatejuht Vilja Kiisler tõi välja, et mitu valitsuskoalitsiooni erakonna poliitikut on teadusleppe murdmisele järgnenud teadlaste meeleavaldusi naeruvääristanud. Siseminister Mart Helme nimetas Stenbocki maja ette kogunenud teadlasi rumalateks inimesteks, Martin Helme punaprofessoriteks. «Jüri Ratas enam vabandama ei vaevu,» ütles Kiisler. 

Teadusleppe koostaja Oltjer vabandas ise. «Ma olen väga kurb nende väljaütlemiste pärast. Ma tahaks vabandada kõigi teadlaste ees, et selline väljaütlemine on toimunud. Just nimelt need teadlased tegid väga palju ka nõukogude ajal ära, et meie akadeemiline järelsuutlikkus säiliks ja ei tuleks venekeelne õpe,» ütles Oltjer. 

Katuserahad teadusesse

Oltjeri sõnul on oluline, et leppe allkirjastanud osapooled taas kohtuksid ja tekkinud olukorra üle arutaksid. «Ega süüdistamisest üksi ei aita,» ütles Oltjer ja avaldas lootust, et sügiseks on olukord paranenud. «Teadusrahastuse külmutamine 0,71 protsendi juurde neljaks aastaks saadab väga vale sõnumi meie noortele. See saadabki sõnumi, et mitte midagi ei toimu,» ütles ta. 

Oltjeri sõnul oleks üks võimalik meede uus kokkulepe, mille kohaselt jõutaks ühe protsendini kolme või nelja aasta jooksul. Lisaks võiks tema hinnangul teadusele lisaraha suunata nõndanimetatud katuserahadest. «Järgmised viis aastat võiksid katuserahad suunduda teadusarenduseks, me saaksime palju paremad, tugevama rikkama Eesti riigi.» 

Ka tasuta ühistranspordi arvelt on Oltjeri hinnangul võimalik lisaraha teadusarendusele suunata. «Minule endale tundub, et tasuta bussisõit kindlasti käib meile üle jõu. Seda ei ole kõigile inimestele igale poole vaja, vaid madalapalgalistele ja suurperedele,» ütles ta.

Oltjer märkis, et riigikaitsesse investeerib täna riik 2,1 protsenti SKPst. «See on minu jaoks ka niisugune teema, et ma ei tahaks sealt kokku tõmmata, aga lühiajaliselt võiks sealt suunata rahasid teadusarendusele,» pakkus Oltjer. 

Tagasi üles