Sevtšuk: mida rohkem autoteid, seda rohkem autosid

Nüüd, kui Reidi tee hakkab juba ilmet võtma, on taas hakanud kõlama seisukohad, et see peaks olema laiem.

FOTO: Eero Vabamägi

Reidi tee valmimine võib kuni pooleks aastaks ummikuid vähendada, selle aja jooksul tuleb nii palju autosid juurde, et ummikud hakkavad uuesti tekkima.

Nii ütles Harvardi ülikooli linnaplaneerimise professor Andres Sevtšuk ETV saates «Terevisioon». Ta kommenteeris Tallinna linna tellitud uuringut, mille kohaselt pidavat sõiduradade vähendamine Russalka ristmiku juures õhusaastet suurendama. Kommunaalamet keeldub uuringut avalikustamast, kuid väidab, et selle tulemused ütlevad üheselt, et Reidi tee veidi kärbitud variant, milles kodanikuaktivistidega kokku lepiti, saastab õhku rohkem, kui algse projekti järgi rajatav tee.

«See on päris huvitav, et on tekkinud arutelu dokumendi üle, mida keegi näinud pole. Aga kui me räägime sõiduradade vähendamisest, siis me räägime kompromissi tulemusena saavutatud teeprojektist, et see projekt, millega leiti kokkulepe, on mitmelt poolt kinnitatud. Nii et see ei ole Reidi tee vähendatud variant, vaid see ongi selline variant, millega inimesed enam-vähem nõus olid,» meenutas Sevtšuk.

Vastuseks saatejuht Liisu Lassi küsimusel, et mida Reidi tee laiema variandi ehitamine endaga kaasa tooks, vastas Sevtšuk: «Ma loodan siiralt, et seda ikka ei tule. Oluline oleks natuke suuremas pildis vaadata, mis Reidi tee ümber toimub. Sest Reidi tee on ainult sümptom või üks eriti värviline näide Eesti ja eriti Tallinna liikluskorraldusest.»

Ta selgitas, et meil on viimased paarkümmend aastat olnud selline strateegia, et mida suuremad liiklusummikud, seda suuremad teed.«Me nagu üritame ennast nendest ummikutest välja ehitada.See kogemus on paljudest maailma linnadest väga tuttav, Eesti ei ole siin midagi erilist. Kui liiklusprobleeme ravida suuremate teedega, siis see on midagi sarnast nagu ravida ülekaalulisust kummist püksirihmaga. Ehk mida rohkem ruumi me autodele ehitame, seda rohkem ka autosid tuleb. Selle nähtuse nimi on induced demand ehk pakkumise poolt tekitatud nõudlus. Ja minu arvamus on, et Tallinnas oleks väga oluline pigem paradigma muutus, kus meie eesmärk on suurendada ühistranspordiga liikumise osakaalu, mitte suurendada liikluskapatsiteeti tänavatel,» rääkis Sevtšuk.

Neid näiteid, kus on tee laiendamistega üritatud läbilaskvust ja liiklust parandada, on Sevtšuki sõnul nii palju, et täiesti julgelt võib prognoosida, et isegi kui liikluses peaks toimuma ajutine paranemine, siis võib eeldada, et kuue kuuga on uuele teele siirduvad autod kogu tekkinud vaba ruumi «alla neelanud».

«Meil on ka Tallinnast selline kogemus. Järvevana tee ehitati suuremaks, aga ummikud ei ole kuskile kadunud, Need on tagasi, veel suurema suurema autode järjekorraga. Samuti on Haabersti liiklussõlm samas suunas liikumas. Ma arvan, et selline laiendamise küsimus ei ole kunagi lahendus. Ainus võimalus liiklusummikuid vähendada ja liikuvust parandada on vaadata efektiivsemaid liikumisviise, mis võtavad vähem ruumi inimese kohta. Need on reeglina ühistransport või siis aktiivsed liikumised nagu jalgratas ja jalgsi liikumine, mis käivad loomulikult koos ühistranspordiga,» soovitas professor.

Tagasi üles