Karilaid: idapiiri jaoks pole mingit uut plaani vaja

Katselõigul, mille eeskujul ehitatakse välja kogu idapiir, on näha patrullrada, loomatõkke- ja viivitusaeda, Eesti Vabariigi piiriposti ning kahe aia vahele jäävat jäljeriba. Sellel lõigul katsetatakse täiesti uudseid tehnilise seire ja valvesüsteeme.

FOTO: PPA

Riigikogu õiguskomisjoni liikmed külastasid Vasknarva ja Narva kordonit, Narva piiripunkti ja tutvusid Narva-Jõesuu teenistuskohaga. Saadikud said idapiiril ülevaate piiri ehitustöödest ja operatiivolukorrast.

Õiguskomisjoni esimehe Jaanus Karilaiu (KE) sõnul on piiriehituse suund õige ja uut plaani tarvis ei ole. «See ressurss, mis on eraldatud, on tehtud otstarbekalt ja 2026-2027 idapiir lõplikult välja ehitada on õigesti paika pandud eesmärk,» ütles Karilaid. Ta lisas, et poliitikute ülesanne on kontrollida, et eraldatud maksuraha kasutataks efektiivselt ka edaspidi.

Riigikontrolör Janar Holmi sõnul vajaks idapiiri väljaehitamise lahenduses selgust, kas optimaalset tulemuslikkust oleks võimalik saavutada ka väiksema kuluga.

Siseminister Mart Helme (EKRE) sõnas möödunud nädalal riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, et see on võimalik. «Me peame arvestama, et seiretehnika areneb ning ka odavneb, kuid kõike ei pea tegema korraga,» leidis Helme. Ehkki tema sõnul pole praegu riigi eelarvestrateegias idapiiri ehitusele kuluvaid summasid välja toodud, kavatseb valitsus konkreetsed summad panna paika riigieelarvega.

Helme hinnangul tuleks esmalt ehitada kõrge ohuhinnanguga piirilõike. Tema sõnul tuleks piiri väljaehitamisega edasi minna hankeid ajatades ja lükata edasi näiteks raskelt läbitava maastikuga piirilõikude rajamise. «See on üks kokkuhoiu ja ajatamise küsimusi, kas jätame esialgu soopiirkondadesse sisse augud. Aga see oleks oluline kokkuhoid ja teeksime ära lõigud, kus on selged riskid, näiteks kolmikpunkt (Eesti, Läti ja Venemaa piiri kohtumispunkt – toim),» rääkis Helme komisjonis.

Piiriga tutvumas käinud õiguskomisjoni liige Uno Kaskpeit (EKRE) tunnustas tehnilise valve taset Eesti veepiiril Venemaaga. «On radarid, on kaamerad ja kogu tegevus vee peal on jälgitav,» ütles Kaskpeit. Ta kinnitas, et maismaapiiri ehitust on loomulikult vaja, kuid avaldas kahtlust, kas autoteede ja aia ehitamine sohu on mõistlik. Kaskpeit viitas Soome piirile Venemaaga, kus põhjanaabrid panevad valvamisel suuremat rõhku patrullidele kui tehnikale.

Kui valitsuskabinet arvestas 2015. aasta veebruaris otsuse tegemisel teadmisega, et piiritaristu väljaehitamiseks kulub umbkaudu 80 miljonit eurot, siis praegu on projekti prognoositav kogumaksumus kasvanud neli korda. 2018. aasta teisel poolel valminud hinnangu järgi maksab piiri väljaehitamine umbes 250 miljonit eurot ja loodud taristu ülalpidamiseks kulub kuni 2026. aastani umbes 70 miljonit eurot, mis lisandub praegusele piiri valvamise maksumusele.

Tagasi üles