Repinski: kui lähete välismaale, võtke Eesti toit kaasa ja ärge välismaist sööge
Ametkonnad jätkavad vastutuse veeretamist

Ehkki enamik Eestis tarbitavatest puu- ja juurviljadest on välismaist päritolu, on toidu ohutuse eest vastutavate ametkondade silmis oluline ainult see, et siin kasvatatavad viljad ja juurikad oleksid puhtad.

FOTO: Konstantin Sednev

Riigikontrolli mure toidu ohutuse üle jättis ametkonnad külmaks.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjon arutas eile riigikontrolli auditit, millest ilmnes, et Eestis müügil olev toit ei ole nii puhas, kui selle ohutuse eest vastutavad ametkonnad on näidanud. Vestlus tarbijani jõudvate toiduainete ohutusest muutus aga sujuvalt põllumajandusameti (PMA) ning veterinaar- ja toiduameti (VTA) enesekiituseks kohaliku toidu puhtuse kohta. Auditis välja toodud põhiprobleemi ehk Eestis müügil oleva toidu võimalikku ohtlikkust lõpuks ei arutatudki.

Ministri jaoks on teema uus

Ametkondade kiitmisel tegi otsa lahti värske maaeluminister Mart Järvik, kes ilma auditi sisusse süvenemata kasutas ametite kaitseks sedasama moonutatud statistikat, mille pärast riigikontroll neid kritiseeris.

«Veterinaar- ja toiduameti poolt koostatud mitmeaastase kontrollikava aruanded näitavad, et viimastel aastatel on nõuetele mittevastavate proovide arv moodustanud kõigist proovidest umbes kolm-neli protsenti. Sealjuures taimekaitsevahendite jääkide osas on see olnud kuni kaks protsenti, ja see näitaja on oluliselt parem Euroopa Liidu keskmisest näitajast,» kiitis Järvik.

Kuigi Järvik nentis, et on aruandele jõudnud ainult kiire pilgu peale visata, väitis ta, et auditis mainitud murekohad ei ole nii suured, kui tundub. «See olukord ei ole eriti katastroofiline, me näeme Euroopa Liidu keskmisest paremad välja,» lisas ta.

Auditi juht Airi Andresson selgitas maaeluministrile, et põhjus, miks Eesti näeb Euroopa Liidu keskmisest parem välja, seisnebki kallutatud andmetes, mida riik on Euroopa toiduohutuse ametile (EFSA) esitanud. «See hüpe paremuse poole toimus aastal 2008, kui (proovide piirmäärade – toim) ületamiste arv vähenes,» sõnas Andresson.

Ta viitas, et VTA on hakanud laborianalüüside tulemustest 50 protsenti maha arvutama ning tõstnud ka mahetoodete ja Eesti toidu testimise osakaalu, mis kokkuvõttes jätab Eesti tulemustest teiste riikidega võrreldes parema mulje.

Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai tuli ministrile appi ning proovis väita, et riigikontroll on andmed segi ajanud. Ta kinnitas, et VTA võtab kahe kolmandiku ulatuses proove importtoodangust ja ühe kolmandiku kohalikust toodangust, ning avaldas arvamust, et riigikontroll oleks pidanud arvestama ainult VTA proovide andmeid, mitte VTA ja PMA ühiseid andmeid, kus Eesti toodang satub ülekaalu.

Riigikontroll tugines aga riikide endi poolt Euroopa toiduohutusametile esitatud andmetele, kuhu Eesti lisab eksitavalt juurde ka põllumajandusameti kohaliku toodangu ja mahetoidu proovide andmed, jättes kokkuvõttes teiste riikidega puhtama toidu mulje.

VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul on probleemiks olnud pigem 50 protsendis laboritulemustes mõõtemääramatuse mahaarvutamine. Kuigi Kalda ei tunnistanud, et sellega on tarbijaid eksitatud, kinnitas ta, et edaspidi hakatakse tarbijatele järelevalve käigus saadud infot läbipaistvamalt pakkuma.

Eesti toidu maine on prioriteet

Nii Kevvai kui ka Kalda viisid jutu imporditud toidu ohutuselt aga Eesti kohaliku toidu puhtuse tähtsusele, kuna see mõjutab meie ettevõtjaid ja ekspordivõimalusi.

Tagasi üles