Erakondade sihtasutustele eraldati raha viimasel minutil

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Urmas Nemvalts

Erakondade sihtasutustele demokraatia edendamiseks ette nähtud 900 000 eurot kirjutati riigieelarvesse viimasel minutil ehk vahetult enne selle vastuvõtmist. Selle raha jagamise üle peaks hakkama otsustama välisminister.

Riigikogu rahanduskomisjoni sotsist aseesimehe Rannar Vassiljevi sõnul oli erakondade sihtasutustele selles muudatusettepanekute paketis, mis lisati eelnõule enne kolmandat lugemist. Riigieelarve võeti vastu 7. detsembril, Postimehe andmetel lisati muudatused sinna aga päev varem.

Vassiljevi sõnul oli muudatus esitatud komisjoni nimel, kuna enne kolmandat lugemist saabki vaid rahanduskomisjon ise muudatusettepanekuid teha. Küsimusele, kes selle ettepaneku komisjonis välja käis, vastas ta, et «see pandi esimehe (IRLi liige Sven Sester – toim) poolt lauale».

Vassiljevi sõnul Sester muudatusettepanekut otseselt ei põhjendanud. «Sellest on fraktsioonide vahel on juttu olnud, sest ega ta (muudatusettepanek – toim.) niisama ei teki,» tõdes saadik.

Vasslijev ei näinud midagi kummalist selles, et raha eraldatakse enne, kui selle kasutamiseks on olemas seaduslik alus. «Ma ei oska öelda, kui tavaline see on, aga ma arvan, et analoogseid asju on enne ka olnud öelda,» ütles saadik. Ta selgitas, et kui on teada, et mingi seadus algatatakse, siis nähakse selleks ette ka raha.

«Eelarve on üldiselt siiski võimalus, mitte kohustus välja maksta. Kui seda seadust vastu ei võeta, siis jääb see raha järgi,» leidis Vassiljev. Sellist raha jagamist ette põhjendas saadik veel asjaoluga, et siis pole hiljem vajadust teha lisaeelarvet, sest «see ka ei ole tõenäoliselt hea variant». Miks eraldati erakondadega seotud sihtasutuste raha aga välisministeeriumile, Vassiljev selgitada ei osanud.

Postimees küsis rahanduskomisjoni esimehelt Sven Sesterilt, kes esitas selle muudatusettepaneku ja millega seda ettepanekut põhjendati, kuid saadik nendele küsimustele ei vastanud.

Sesteri sõnul otsustas parlament suurendada välisministeeriumi eraldisi ligi 10 protsendi ehk 945000 euro võrra.

«Välisministeeriumi eraldised on mõeldud nii rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksudeks, kui ka arengu- ja humanitaarabile eraldatavateks kuludeks. Lisaks ka osaliselt sotsiaaleraldised (õppetoetused ja stipendiumid, eesmärgiga toetada politoloogia, rahvusvaheliste suhete või rahvusvahelise õiguse magistriõppes õppivaid üliõpilasi) ja toetused sihtasutustele, MTÜdele ja projektidele, mis on arendavad aktiivset ja avatud kodanikuühiskonda ning toetavad euroopalikke väärtusi,» ütles ta.

Kas nendest välisministeeriumile antud rahast hakatakse kunagi toetama demokraatia arendamise sihtasutusi või mitte, sõltub Sesteri sõnul juba välisministeeriumist ja välisministrist.

Välisministeeriumi teatel muutis riigikogu eelmisel nädalal riigieelarve kolmandal lugemisel välisministeeriumi eelarve eelnõud ja otsustas panna välisministeeriumi eelarvesse eraldiste ossa 900 000 eurot demokraatia arendamiseks ja 45 000 eurot MTÜ Rahvaste Õiguste Instituudile Linnart Mälli arhiivi korrastamiseks, kontaktide edendamiseks Venemaa väikerahvastega ja välisosalusega koolitusseminari korraldamiseks.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on raha kasutamiseks aga vaja mingisugust alust, mille riigikogu peab looma. «Muud võimalust ma ei näe.»

Pool parteidega seotud sihtasutuste toetuseks eraldatud summadest tuli valitsuse reservfondist. teine pool on pärit «muudest või määramata allikatest laekumistega seotud eelarvest.»

Tagasi üles