Peapiiskop Viilma: Eesti ja Taani ajalugu on põimunud ühiseks kultuurilooks

Taani kuninganna visiit

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Peapiiskop Urmas Viilma ütles pühapäeval Tallinna toomkirikus peetud jumalateenistusel, et Dannebrogi, Taani lipu lugu on samaaegselt nii Taani kui Eesti lugu – kahe riigi ajalood on põimunud ühiseks kultuurilooks, nii et Eesti on saanud osaks Taani ajaloost ja Taani osaks Eesti omast.

«Täna paigutati siia toomkirikusse maailma pikima ajalooga ristilipp – Dannebrog. 800 aasta eest lahinguvälja kohale tõusnud lipp märkis ristisõjas peetud lahingu võitu vallutajatele – taanlastele – ja allajäämist põlisrahvale, eestlastele. See on lihtsustatud pilt, mis toetab piiride mahamärkimist ja poolte valimist. Tänases niigi polariseerunud maailmas peame otsima aga teisi vaatenurki. Peame leidma seda, mis ühendab ja mis lepitab,» ütles Viilma.

«Seda ühendavat ja lepitavat leian ma Dannebrogis palju. Kui me siin Eestimaal ei kõneleks enam eesti keeles ega rõõmustaks oma sajandivanuse iseseisva Eesti Vabariigi ja meile armsa 135-aastase sinimustvalge trikoloori üle, võiksime näha kaheksa sajandit tagasi toimunud sündmusi endiselt ainult lahutavatena – peaksime valima poole. Täna aga on meil vaba rahvana piisavalt enesekindlust, et hinnata aastasadade kestel toimunut objektiivse positiivsusega,» kõneles Viilma.

«Sajanditepikkune elu erinevate kroonide all tähendab täna Eesti jaoks erinevate kultuuride kihistust ja pärandit, mis kokku moodustab väga mitmekesise, rikka ja tiheda eesti omakultuuri. Taani kuningas Valdemar II-ga alanud periood Eesti ajaloos tähistab Tallinna linnakultuuri algust ja võimaldab meil tähistada topelt- või paralleeljuubelina nii Taani linna – Tallinna – esmamainimise kui ka Taani lipu – Dannebrogi – 800. aastapäeva,» selgitas Viilma enda jutluses.

«Ilma Tallinna toomkiriku juures tegutseva kooli esmamainimiseta 1319. aastal Taani kuninga Erik VI Menvedi väljastatud kooliprivileegis poleks meil põhjust tähistada sel aastal Tallinna toomkooli 700. aastapäeva. Palju on neil päevil juba kõneldud Dannebrogist inspireeritud Tallinna ja Harjumaa vappidest. Lisame siia Taani vapist inspireeritud Eestimaa rüütelkonna vapi, millest kujunes tänane Eesti Vabariigi vapp. Ning unustada ei tohi, kuidas Taani vabatahtlikud saja aasta eest taas Eestimaal Dannebrogi lahinguväljale tõstsid – seekord selleks, et toetada eestlasi Vabadussõjas. Dannebrogi lugu on samaaegselt nii Taani kui Eesti lugu. Meie ajalood on põimunud ühiseks kultuurilooks – Eesti on saanud osaks Taani ajaloost ja Taani osaks Eesti ajaloost.»

«Jah, Dannebrogist sai ajapikku Taani rahvus- ja riigilipp. Kuid sel päeval 800 aastat tagasi saadud taevane sõnum ei kinnitanud Lindanise lahingus mitte ühe rahva võitu teise üle, vaid kõneles ristimärgi õnnistavast mõjust kogu maailma üle,» märkis Viilma.

«Ristimärk tähendas 800 aasta eest võitu Valdemar II-le, kuid tänaseks on sellest saanud ka võit Eesti rahvale, kes pisut enam kui sajandi eest saavutas küpsuse omaenda riikliku iseseisvuse väljakuulutamiseks. Täna on iseseisev Eesti võrdsena teiste riikide, sealhulgas Taani, Rootsi, Poola, Saksa ja Venemaa kõrval.»

Tagasi üles