Laulu- ja tantsupeolised majutatakse 45 koolimajas
30. juunil saabuvad pealinna esimesed tantsupeolised, mõned päevad hiljem ka laulupeolised, kokku ligi 45 000 peolist. Juba ligemale aasta tagasi alustati aktiivselt tööga, et kõik juubelipeole saabujad saaksid majutatud ning selleks on lauljate, tantsijate ja muusikute kasutuses 45 Tallinna ja Harjumaa koolimaja.
Kokku on kasutusel 18 maja, kus seitse ööd veedavad tantsupeolised ning 27 maja, kus kaheks-kolmeks ööks peatuvad laulupeolised. Keskmiselt ööbib ühes koolimajas 450 peolist.
Kuna tantsijad viibivad võrreldes lauljatega pealinnas pikemalt, on nad paigutatud koolidesse, mis on lähemal Kalevi keskstaadionile ja harjutusväljakutele. Juba ligemale 20 aastat Tallinnas koolimajutust korraldavad Andres Vakra sõnul on tantsijad koolimajades siiski üsna väikese osa päevast. “Proovid algavad hommikul vara ja kestavad õhtuni välja. Seetõttu on oluline paigutada tantsijad võimalikult harjutusväljakute lähedale, et säästa nende liikumisele kuluvat jalavaeva ja aega,” ütles Vakra. Niisamuti püütakse majutamisel hoida traditsiooniliselt joont, et aastaid samas koolimajas majutatud maakonnad saaksid ka sel korral tulla juba tuttavatesse ruumidesse.
Tantsijatele ja lauljatele pole peo ajal mugavus kunagi kõige olulisem olnud. “Tänaseks on kõik koolid renoveeritud, suur osa spordisaale korda tehtud ning duširuumegi juurde ehitatud. Samas tasub ikka ja jälle märkida, et koolimajad pole siiski mõeldud majutamiseks. Pigem on kooli võimlas saja või rohkema inimesega koos ööbimine äge kogemus, millest viimast võtta,” kirjeldas Vakra. Ikka võetakse ööbimiskohtades laul ja tants üles ning tutvutakse teiste kooride või tantsurühmadega. See on üks osa laulu- ja tantsupeost – oma emotsiooni jagamine teistega.
Üks pidusid ühendav jututeema on alati olnud ilm. Vakra sõnul pole tänapäeval enam vaja oodata mingit käsku, et koolimajas küte sisse või välja lülitada. „Kui on külm ja vihmane, siis vajadusel keerame koolimajades soojakraanid lahti, see pole mingi küsimus,“ rääkis ta. Hoopis suurem väljakutse on see, et pärast tantsupidu teevad tantsijad koolimajades ruumi oma maakonna mudilastele, kes tulevad laulupeole. „Kutsun üles kõiki koolidest lahkuvaid lauljaid, tantsijaid ja pillimängijaid enda järgi klassiruume korda tegema. Eesmärk võiks olla see, et sellisena nagu koolimaja on sinna jõudes, jäetakse see maha ka sealt lahkudes,“ lisas ta.
Kõige väiksemad koolimajad mahutavad umbes 200 ning suuremad kuni 600 peolist. Koolis ööbijatele toimub hommiku- ja õhtusöök koolitoitlustajate baasil. “Võib ette kujutada, milline logistiline väljakutse on ühe kooli sööklas 600 inimese toitmine. Kuskil pole ju nii palju kohti, rääkimata sööginõudest,” rääkis Vakra. Järjekordi tekitab ka duši all käimine või hammaste pesemine, aga sellega on kõik arvestanud.
Samuti korraldavad maakonnad majutusperioodil koolidesse turva- ja meditsiinitöötajad. Ka on igas koolimajas oma kontaktisik, kes hoolitseb selle eest, et ruumid saaksid külaliste saabumiseks valmis seatud. Samuti määratakse tuleohutuse eest vastutav isik, kes peab majutusperioodil olema ööpäevaringselt kättesaadav ning tutvustama majutatavate gruppide juhtidele ja saatjatele koolis kehtestatud ohutusnõudeid ja tegevuskava evakuatsiooni korral.
“Kõige olulisem on alati peoliste hoolivus ja tähelepanelikkus. Erilist tähelepanu tuleb juhtida ka Päästeameti ohutusnõuetele – näiteks tuleb ruumid mööblist tühjaks teha, ent seejuures peab veenduma, et klassiruumidest väljapääs poleks takistatud,” ütles Vakra.
Kogu koolimajades veedetud aja tasuks jälgida sedagi, et mööbel poleks klassides asetatud niimoodi üksteise otsa, et see võiks sealt kergesti alla kukkuda ja kellelegi viga teha. Ettevaatusega tuleks suhtuda ka elektriseadmete kasutamisesse klassides – mobiiltelefone ei tohi kindlasti laadida padja all, elektripistikud ei tohi olla madratsite taga kinni ning ühte pistikusse ei tohiks panna korraga liiga palju seadmeid ega jätta neid klassinurka üksi laadima.