Elurikkuse Erakond: Aburi hiie raiumise eest vastutavad poliitikud

Põldude vahel asunud väikesest Aburi hiiest jäi läinud nädalalõpu metsatööde järel alles vaid kände täis lage plats.

FOTO: Ahto Kaasik

Elurikkuse erakonna juhatuse liige Lauri Tõnspoeg leiab, et Aburi hiie raiumise eest vastutavad juhtivad poliitikud Isamaa, Reformierakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ridadest ning süüdlased tuleb häbiposti seada.

«Inimenel, kes läheb lindude pesitsemise ajal hiiepuid maha raiuma, on moraaliga ikka väga tõsiseid probleeme. Sellisel inimesel ei ole enam mitte mingit lootust ja taolised inimesed ei tohiks kindlasti ühtegi riiki juhtida, eriti eestlaste riiki, kellede jaoks hiied on pühad paigad, sama pühad nagu mõnede teiste rahvaste jaoks on kirikud,» rääkis Tõnspoeg.

Tema sõnul on valimiste eel mitmed erakonnad sinimustvalgelt rahvuslikud, aga päriselus tegutsevad täiesti vastupidiselt Eesti kultuuri süstemaatiliselt jalge alla trampides. «Keskkonnaministrid Pomerants ja Kokk on otseselt vastutavad selle jama eest, esimene müüs Aburi hiie maha ja teise valitsemise ajal anti raieluba. Reformierakonna eestvedamisel peatati hiite kaardistamise protsess ja kogu selle tegevuse tagant paistavad välja metsatöösturite karvased kõrvad,» rääkis Tõnspoeg. 

Ta lisas, et Kui Rene Kokk on kasvõi natukene rahvuslane, siis esiteks uurib ta välja, miks müüs riik hiie maha ja teiseks, miks RMK kaardile oli valesse kohta hiis märgitud ning miks RMK ei parandanud viga 2018. aastal, kui see teatavaks sai. «Ja kui see EKRE ülejäänud punt kah natuke eestlastena ennast tunda tahab, siis panevad nad hiite täismahulise kaardistamise protsessi uuesti käima. See on meie pärimuskultuuri üks kõige tähtsamaid osasid, sest me oleme alati metsarahvas olnud ja need pühad paigad on jumalate endi, mitte inimese poolt loodud,» märkis Tõnspoeg. 

«Aburi põline hiiepaik hävitati kooskõlas Eesti seadustega, riigivõimu heakskiidul ning päise päeva ajal,» ütles looduslike pühaikade ekspert Ahto Kaasik. «Selle kümnendi jooksul on Eestis kehtinud Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) pühapaikade haldamise juhend ja on toiminud kultuuriministeeriumi looduslike pühapaikade arengukava. Pühapaikade tähtsus ja ohustatus on kirjutatud looduskaitse arengukavasse,» selgitas Kaasik. 

Aburi hiis kanti 2018. aastal pühapaikade kaardile ja see avalikustati metsaregistris ja maa-ameti geoportaalis. Pühapaikade kaart on mitme kraadi võrra täpsem ja usaldusväärsem RMK pärandkultuuri kaardist, mida metsatöödel läbivalt arvestatakse. «Ometi otsustas keskkonnaministeerium suuremate metsafirmade soovil ja muinsuskaitseameti heakskiidul pühapaikade kaardi maha võtta. Vastasel juhul oleks Aburi hiie maaomaniku metsateatisele kantud märge, et tema maal asub hiiekoht ja metsa majandamisel on soovitav seda arvestada,» märkis Kaasik. 

«Aburi hiie ja võimalike teiste hiite hävimise eest vastutavad keskkonnaministeeriumi töötajad, kes oma ametipositsiooni kurjasti kasutades pühapaikade andmed avalikkuse eest ära peitsid,» lisas Kaasik. 

Tagasi üles