Tasumata trahve hakkab kohtutäiturite asemel sisse nõudma maksu- ja tolliamet
Lisatud kohtutäiturite kommentaar

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile täitemenetluse reformi kontseptsiooni, millega antakse õigeks ajaks tasumata riiginõuete, nagu näiteks trahvide ja sunniraha, täitmine maksu- ja tolliameti kätte ning kavandatakse kohtutäiturite arvu vähendamist.

Ümberkorraldused hakkavad täies mahus kehtima kõige varem aastal 2022 juhul, kui täiturite arvu kehtestab edaspidi riik. Kui nende arv kujuneb vaba turu tingimustes, siis on üleminekuperiood pikem.

Justiitsminister Raivo Aegi sõnul on täitemenetlus praegu inimesele liiga kallis.

«Näiteks 50 euro suuruse trahvi puhul tuleb lisaks kohtutäituritele tasuda vähemalt 66 eurot, mis ületab oluliselt juba trahvi enda suurust. Tahame teha täitemenetluse inimesele odavamaks, et peamine summa läheks reaalse võla maksmiseks, mitte täituritasudeks. Esialgsel hinnangul on riiginõuete täitetasu tulevikus ligi kümme korda väiksem kui praegu, samuti vaatame üle kohtutäiturite tasude suuruse,» ütles Aeg.

Ministri sõnul on probleemiks ka inimeste rahulolematus täitesüsteemiga, esineb kohtutäiturite erinevaid rikkumisi. «Saame aastas umbes 300 kaebust täiturite tegevuse peale ja ainuüksi sel aastal oleme pidanud rikkumiste tõttu alustama viis distsiplinaarmenetlust,» lisas Aeg.

Justiitsministeerium ja rahandusministeerium on välja pakkunud ümberkorraldused, millega antakse riigi- ja kohalike omavalitsuste rahaliste nõuete sundtäitmine maksu- ja tolliametile, kellel on olemas kompetents nõuete haldamisel ja sissenõudmisel, makselahendused ning automaatne teavitus). Samuti on ühtse süsteemi käivitamine kiirem ja kulud väiksemad, sest saab osaliselt kasutada olemasolevat süsteemi.

Riigi üldine suund on samasisulisi teenuseid konsolideerida ja seeläbi kulusid kokku hoida, saada parem ülevaade nõuetest ning võlgade efektiivne sissenõudmine. Rahvusvaheline praktika näitab, et nõuete sissenõudmise konsolideerimine võimaldab suurendada edukaid tulemusi 10–45 protsenti tulenevalt nõuete tüübist. Seega paraneks laekumine riigieelarvesse aastas keskmiselt 600 000 euro võrra. Eesmärk on suurendada laekumist minimaalselt 50 protsenti, s.o 1 miljoni euro võrra aastas. Riik peab praegu üleval  asutuste juriste, raamatupidajaid, kes on kõik seotud maksejõuetusmenetluste eri etappidega, seega kogu see ressurss vabaneb ja lahendatakse ühtsetel alustel MTAs.

Kohtutäiturid saaksid edaspidi keskenduda nende professionaalseid oskusi vajavatele eranõuetele nagu näiteks hüpoteekide realiseerimine. Samuti jääb kohtutäituritele MTA täitemenetlustes võlgniku vara müügi korraldamine. Muudatuste tulemusel väheneb täiturite hulk poole võrra ehk praeguse 43 täituri asemel jääb neid alles 20 ringis. Täituribürood jäävad kava järgi suurematesse linnadesse, väiksemates keskustes avatakse teatud nädalapäevadel harukontorid.

«Teine väga oluline küsimus on elatisvõlgnikelt raha kättesaamine, et lapsed ei peaks kannatama. Elatisvõlgnikke on Eestis 8000 ringis ja praegune süsteem ei tööta kuigi edukalt. Tahame suunata reformi tulemusel riigi eelarvesse laekuva summa elatiste sissenõudmise parandamiseks ja selleks oleme välja pakkunud kolm võimalust, sh ainult elatisnõuetega tegelevad bürood,» rõhutas justiitsminister.

Riigil puudub praegu ühtne ülevaade nõuetest ja nende sissenõudmisest. See tähendab, et tagajärjena suur osa nõudeid aegub ja jääbki kätte saamata. Nõuete järjekorrast kinnipidamise tagamiseks ja läbipaistvuse tagamiseks on plaanitud luua nõuete ja arestide register, kus kajastatakse kõiki nõudeid sõltumata sellest, kas nende täitmisega tegeleb riik või kohtutäitur. Nii saab ka iga inimene täpse ülevaate tema vastu olevatest nõuetest ning ühtne vaade tekib ka riigil.

Kontseptsiooni välja töötanud töögrupis osalesid lisaks justiitsministeeriumile nii rahandusministeeriumi kui ka maksu- ja tolliameti esindajad. Töögruppi ja juhtrühma kaasati ka kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja esindajad. Arvamusi kontseptsiooni kohta oodatakse 9. augustiks.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ei toeta muudatust

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on seisukohal, et justiitsministeeriumi planeeritav riiginõuete sundtäitmise ümberkorraldamine suurendab bürokraatiat ja loob ebavõrdust sissenõudjate ja võlgnike hulgas. Kontakt võlgnikuga muudetakse anonüümseks ja suhted erinevate ametitega segaseks.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsleri Kristi Hundi sõnul on koda riigi poolt ellu kutsutud organisatsioon, kes tegutseb avalikkuse huvides ja on vahelüli riigi ja kodanike vahel jälgides menetlustoimingute korrektsust nii seadusandja kui ka inimese poolt vaadatuna.

«Kui täna suhtleb võlgnik kõikides küsimustes vaid kohtutäituriga, kelle ülesandeks on anda vastused ja teha vajalikud toimingud, siis uue süsteemi puhul peab riiginõude võlgnik pidevalt mõistatama, kas konkreetse küsimuse lahendamine on sissenõudva riigiasutuse, MTA või kohtutäituri pädevuses,» sõnas Hunt.

Kohtutäiturid leiavad, et kui MTA hakkab rakendama riiginõuete täitmisele pööramiseks automatiseeritud protsesse, arvestatakse võlgnike õigustega oluliselt vähem kui kohtutäiturid seda täitemenetluses teevad. Seejuures jäävad kõik senised riiginõuded kohtutäiturite menetlusse ning võimalik muudatus puudutab vaid tulevasi võimalikke riiginõudeid. Segadust hakkab võlgnikule tekitama olukord, kus ta peab teadma, millisel ajal on riiginõue tekkinud ja kas see on kohtutäituri või maksuameti menetluses.

Muudatuste rakendumisel võib tekkida lihtsustumise asemel võlgnikule lisaprobleem, sest kui võlgnikul on pangakonto parasjagu tühi, kuid tal on maksuameti hinnangul müüdavat vara, siis antakse nõude täitmine ikkagi kohtutäituri menetlusse ning võlgnik peab maksma lisaks kohtutäituri tasule tasu ka maksuametile. «Siinkohal saabki ring täis ning kalli, bürokraatliku ja keerulise riigisüsteemi tulemusel jõuab võlgnik jällegi kohtutäituri juurde - seega oleks tegu toimiva süsteemi lõhkumisega, mitte selle parendamisega,» lisas Kristi Hunt. 

Kristi Hundi sõnul on kõige pikem seaduserahu periood olnud neli kuud – viimased 10 aastat on pidevalt muudetud ja täiendatud mentelustoimingutega seotud seadusandlust.  «Meie ettepanekul tuleks kogu praegu toimiva täitemenetluse süsteemi pea peale pööramise asemel auditeerida täitemenetluse efektiivsuse tõstmiseks kogu täitemenetluse õigusaktide kogumit, et saaks selle teha selgemaks ning ühtlasemaks,» sõnas Kristi Hunt. 

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojas nõustatakse personaalselt aastas umbes 4000 võlgnikku. Lisaks on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda omalt poolt astunud  samme inimeste vastutustundliku finantskäitumise ning seadusekuulekuse tõstmise suunas, sest ellu on kutsutud tasuta võlanõustamine «Kohtu Täituriga» ning gümnaasiumiastmele teemakohased koolitused, kus noortele selgitatakse korrektse finantskäitumise põhialuseid. 

Tagasi üles