Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/04/7462153t1hc49b.jpg)
/nginx/o/2019/06/26/12303161t1hc7f3.jpg)
- Kuigi uue vangla kambrid on mõeldud ühele vangile, on neis praegu kahesed narid.
- Mitut vangla plokki pole veel kasutusele võetud.
- Kõik Eesti vangid võiksid saada üksikkambritesse seitsme aasta pärast.
Uues Tallinna vanglas on täidetud napilt üle poole kohtadest, kuid hoolimata vabast ruumist elab osa vange siiski ühekohalistes kambrites kahekesi.
Novembris valminud ja aukartustäratavad 74 miljonit eurot maksnud Tallinna vanglas on täidetud napilt üle poole kohtadest. Osa Soodevahe külas asuva vangla sektsioone on täiesti asustamata ja seisab tühjalt.
Arenenud riikide trend ning ka Eesti eesmärk on paigutada vangid võimalust mööda kambritesse üksikult. Eesti uute vanglate kambrid ongi ehitatud Euroopa soovitusi arvestades ühekohalistena, kuid Tallinna vangla kambritesse on pandud kahekohalised narid. Ka nii on tagatud minimaalne ühe vangi kohta ette nähtud mõistlik pind, milleks loetakse Eestis umbes neli ruutmeetrit. Nõnda seisabki hirmkallis vanglas – selle ehitamine maksis 10 miljonit eurot rohkem kui Eesti Rahva Muuseumi rajamine – 126 kambrit praegu jõude. Tallinna vanglas on koos avavanglaga kokku 1308 kohta, aga vaid 723 kinnipeetavat, mis teeb vangla täitumuseks 55 protsenti. Seejuures on vangid jaotatud 478 kambrisse ehk osa elab kambrites kahekesi.
Kui Tartu vangla ehitamise aegu nullindate algul tekitas segadust, et moodsasse 500-kambrilisse vanglasse otsustati ikkagi paigutada 1000 vangi, siis ka nüüd on ette nähtud ligi 600-kambrilises Tallinna vanglas kaks korda rohkem kohti. Kõiki neid polegi aga plaanis täis panna ning hõrendama on hakatud ka Tartu ja Viru vangla kambrite täitumust.
Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri Priit Kama sõnul on vangla seadnud end sisse üksuste ja sektsioonide kaupa.
/nginx/o/2019/06/27/12303822t1h49e1.jpg)
Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri Priit Kama sõnul on vangla seadnud end sisse üksuste ja sektsioonide kaupa, nii et praeguseks on pandud tööle vaid teatud osa vanglast. «Sektsioone on aasta algusest järk-järgult kasutusele võetud, vangid elavad kambrites nii üksi kui kahekesi. Neid paigutusi otsustab iga vangla üksus ise. Praegu on olnud veel ka mõningaid häälestustöid, garantiiremonte ja muud sarnast. Vangide arv pole saavutanud veel planeeritud taset,» rääkis ta.
Kama ütles, et lähiajal hakkab vangide arv Tallinnas tõusma, kuid juba Tartus või Jõhvis asuvas Viru vanglas oma karistust kandvaid vange enam ümber ei paigutata. Tallinna hakatakse suunama Tartu ja Jõhvi arvelt rohkem uusi kinnipeetavaid. Seda on tema sõnul juba ka tasapisi tegema hakatud. Kõiki kohti polegi seega plaanis Tallinna vanglas täis panna, see tähendaks, et kõik kambrid oleks täidetud kahekaupa. Vanas Magasini tänava vanglas Tallinnas oli aasta lõpus kolimise eel 713 vangi, praegu on neid uues kompleksis kümmekond rohkem.
Samal ajal aga väheneb Eestis iga aastaga vangide üldarv (vt graafik), nii et järjest peaksid üksikkambritesse pääsema vangid nii Tartus kui ka Jõhvis ning uute plokkide avamise ja vangide vähenemisega ka kinnipeetavad Tallinnas. Kama lisas, et kui Eestis kahaneb vangide arv praeguselt ligi 2500-lt umbes 1700–1800-le, saavad kõik vangid üksikkambritesse. Senise trendi jätkudes peaks see toimuma umbes seitsme aasta jooksul.
Kokkuhoidlik vangistus
Eesti Kriminoloogia Seltsi juhatuse liikme ja Tartu Ülikooli kriminoloogi Anna Markina sõnul näitavad uuringud, et Eestis on vanglapäeva maksumus kinnipeetava kohta üks Euroopa väiksemaid – 50 eurot. Euroopa keskmine vanglapäeva hind on kaks korda suurem, umbes saja euro kandis. Seega kõneleb vangide kahekesi kambrites hoidmine olukorras, kus neid oleks tegelikult võimalik ka üksikult jaotada, Markina arvates kulude kokkuhoiust. Nii läheb vaja ka vähem valvureid; on ju teada, et tööjõudu pole vanglasse just lihtne leida.
/nginx/o/2019/06/26/12303162t1ha03c.jpg)
Veel avamata plokkidesse on Kama sõnul vaja tööle võtta 15 vanglaametnikku, kelle leidmine peaks olema praeguse väljavaate järgi jõukohane. Vangla kolimisega jäi vanglaametnike arv üldjoontes samaks, pigem jagati töötajaskonda ümber üksuste vahel. Eestis on keskmiselt kaks vanglaametnikku vangi kohta ning ka Tallinna vanglas on see tema kinnitusel umbes nii.
«Rootsis on see näitaja 0,8 vangi töötaja kohta. Eks see oleneb, milliseid ambitsioone ühiskond vanglale paneb. Sellest tulenevalt saab pidada vanglat erinevat moodi. Meie peamine erinevus Põhjamaadest on see, kui palju inimesi hakkab üldse kuritegusid toime panema, korduvkuritegevust on palju raskem ära hoida ja see määr on riigiti suhteliselt sarnane,» rääkis Kama.
Markina lisas, et kuigi oleks hea, kui vangid oleksid kambrites üksinda, tuleb peale selle võtta arvesse ka üldist kinnipidamise viisi. Uuringute järgi on julm hoida inimest kogu päeva üksi lukustatud ukse taga, aga kahekesi luku taga hoidmine on veel hullem. Humaanseim oleks hoida vangi üksi kambris, nii et ta saab sealt väljas käia ja teistega suhelda. «Ei peaks praegu vange mitmekesi koos hoidma, kui on suurepärased võimalused olusid humaansemaks teha ja neid üksi paigutada,» lisas ta.
Kama ütles, et üksi kambris olemine tähendab Tallinnas seda, et vang viibib üksi, isoleerituna seal öösel, kui kamber on suletud.
Krõbe üür
Kui ühe vangi päevane kulu on praegu keskmiselt suhteliselt väike, siis vanglate majandamiskulud kasvasid uue vangla avamisega märgatavalt. Mullu maksis justiitsministeerium Riigi Kinnisvara ASile kolme vangla kinnistute ülalpidamise eest üüri 16,5 miljonit eurot, aga tänavu on see summa juba ligi 25 miljonit eurot.
Tallinna uue vangla üür moodustab sellest ligi 12 miljonit ning Tartu ja Viru vangla omad vastavalt pisut üle nelja ja 8,5 miljoni euro. Tartu ja Viru vanglas on täitumus vastavalt 90 ja 66 protsenti.
Kama ütles, et vangla üür ongi suures osas ehitushinna tasumine, mis on olnud tunduvalt kallim kui eelmiste vanglate puhul. Ruume ja kõrvalfunktsioone on tema sõnul Tallinna vanglas ka mõnevõrra rohkem ja osa kallimast hinnast tuleneb ka suuremast mahust.
Uues vanglas oleksid täpiks i-le nüüd vangide ühekaupa paigutamine ja neile piisava tegevuse leidmine.
Markina ütles, et igal juhul on hea see, et vangid lõpuks tänapäevastesse tingimustesse said, sest vanas vanglas oli lisaks kehvale olmele ka probleeme ülerahvastatusega. 2014. aastal Rae valda Soodevahe külla rajama hakatud uue vangla kiiret valmimist pidas ka justiitsministeerium eriti oluliseks, sest kardeti vangide kahjunõuete arvu kasvu halbade elutingimuste tõttu.
Markina märkis, et uues vanglas oleksid täpiks i-le nüüd vangide ühekaupa paigutamine ja neile piisava tegevuse leidmine ehk tööhõive ja muude tegevuste mahu suurendamine, et neil oleks hiljem lihtsam tavaellu tagasi pöörduda. Eesti vanglate keskmine tööhõive määr 40 protsenti ja selle juures keskmiselt kolm tundi päevas tööd on tema sõnul vähe. «Kui vangid igavlevad ja neil on palju vaba aega, on see neile ka psühholoogiliselt halb,» lausus Markina.
Töökohti napib
Praegu saab Tallinna vanglas tööd 254 vangi nii vangla enda majandustöödel kui ka Eesti Vanglatööstuses ning 192 omandab haridust. Osa vange, kes ei tööta ega õpi, on hõivatud sotsiaalprogrammide ja eesti keele õpingutega. Kama sõnul oleks vaja suurendada just eesti keele ja arvutiõppe mahtu kesk- ja vanemaealiste vangide hulgas, samuti peaks olema rohkem sotsiaalprogramme. See aga vajab rahastust ning pingsalt oodatakse sügisest riigieelarvet. Ta lisas, et kõik ruumilised võimalused on uues vanglas võimalikult suureks hõiveks loodud.
«Kuna Tallinna vangla oli väga kallis objekt, siis vanglatööstuse rahastamise korraldasime hiljem, selle seadmetega sisustamise hanked praegu käivad. Meeste tööhõive uues vanglas pole seega veel täielikult käivitunud. Vanast vanglast saime üle tuua peamiselt seadmed naisvangide tööhõiveks. Seda, et vangidega tehakse vanglas vähem, kui võiks, kurdavad paljud riigid. Sarnased mured on ka näiteks Soomes,» ütles ta. Praegustele töökohtadele lisanduvad aasta lõpuks vanglatööstuses töökohad pesumajas, puidu- ja metallitsehhis.