Ametiühingud tõstavad Stenbockis elukestva õppe ja Ida-Viru päästeplaani küsimuse
27. juuni 2019, 22:51
Peaministri algatusel kogunevad reedel Stenbocki majas taas ametiühingute, tööandjate ja valitsuse esindajad kolmepoolsele tippkohtumisele, kus ametiühingud plaanivad tõsta elukestva õppe ja Ida-Virumaa päästeplaani küsimused.
Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul on teemad omavahel seotud, sest ilma tegelikult toimiva massiivse õppeta ongi töötajad kaitsetud nii kliimapoliitikast, majanduse globaliseerumisest kui tehnoloogilisest arengust tulenevate muutuste ees.
«Paneme lauale konkreetsed numbrid – igal aastal peab vähemalt 160 000 täiskasvanut saama võimaluse õppes osalemiseks, neist 40 000 vajavad tõsist abi karjäärivahetuseks. Täna on vastavad numbrid kordades väiksemad, mis tähendab, et elukestev õpe faktiliselt ei toimi ja väga paljudel inimestel esinevad tõsised kohanemisraskused olgu uue kvaliteetse töö leidmisel või ühiskonnas toimuva tajumisel,» ütles Peterson.
Tema sõnul on suurimaks probleemiks elukestva õppe korraldamisel institutsioonide koostöö ja ühise visiooni puudumine.
«Tahame siin ametiühingute ja tööandjate poolt olla taganttõukajaks ja ka sisuliseks panustajaks. Koostöövormi osas ootame täna peaministrilt ja haridus-teadusministrilt selgeid kokkuleppeid,» selgitas ametiühingujuht.
Oma tööturu ülevaates ei saa ametiühingud mööda ka Ida-Viru probleemidest. Petersoni sõnul käib arutelu olukorra lahendusvariantide üle väga mitmel rindel ja õhus on nii häid kui halbu ideid. Ametiühingud soovivad tema sõnul valitsuse ja sektori tööandjatega sõlmida kokkuleppe selge päästeplaani osas, mis annab valitsuse tegevusele selgema sihi ning kohalikele inimestele turvatunde ja sõnumi, mida ise omalt poolt ette võtta.
«Tahame, et lahendus tuleks kliimakindel ja inimeste elatustaset säilitav,» ütles Peterson.
Regulaarsed kolmepoolsed tippkohtumised valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel taastas Jüri Ratase eelmine valitsus möödunud aasta mais. Kohtumiste mõte rajaneb tänavu saja-aastaseks saava Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO juhtmõttest, et majandus- ja tööpoliitika juhtimine peab olema allutatud töötajate, tööandjate ja valitsuste koostööle.