Kapo: Metsavasel oli võimalik meie poole pöörduda

Deniss Metsavas kinnipidamise hetkel septembri alguses.

FOTO: KAPO

Kaitsepolitseiamet ei kinnita Deniss Metsavase ajakirjanikule kirjeldatud agendiks saamise loo tõesust.

Kaitsepolitseiameti büroo juhi Andres Kahari sõnul sündis intervjuu Deniss Metsavasega USA väljaande The Atlantic ajakirjanike initsiatiivil. Kahari sõnul nõustus Metsavas välismaalaste pakkumisega, et tema lugu jõuaks võimalikult paljudeni. «Hr Metsavas soovis ise anda intervjuu välismaisele ajakirjandusväljaandele, sest tema lugu võiks olla õpetlik mitte ainult Eesti, vaid kogu maailma avalikkusele,» ütles Kahar.

Intervjuu juures viibis ka kaitsepolitsei esindaja. «Veendusime ka ise vestluse juures, et ta ei avaldaks riigisaladust või salastatud välisteavet, mis võiks kahjustada riigi julgeolekut,» selgitas Kahar.

Küsimusele, kas ja kuivõrd peab Metsavase räägitud lugu sundolukorda sattumisest paika, jättis kapo esindaja vastamata. Küll aga märkis ta, et Metsavasel oli võimalik ja piisavalt aega, et pöörduda murega kapo poole. «Pöördumine kaitsepolitsei poole oleks olnud ainuõige samm pärast Eestisse naasmist – muid häid variante sellises olukorras ei olegi. Paraku jättis Metsavas selle sammu tegemata,» ütles Kahar.

Kaitseväe peastaabi pressijaoskonna ülem major Arvo Jõesalu ütles, et kuigi otseselt ei saa nad kedagi keelata, andis kaitseväe juhataja 2014. aastal korralduse ilma mõjuva põhjuseta mitte Venemaale reisida. «Kui seda on siiski vaja teha, siis tuleb sellest kaitseväge teavitada,» ütles ta.

Kaitsepolitsei ei soovita ühelgi Eesti kodanikul Venemaale ega Valgevene Vabariiki minna. Lisaks tasuks kapo hinnangul vältida reise Ukrainasse, Armeeniasse, Aserbaidžaani, Kasahstani, Kõrgõzstani, Moldovasse, Tadžikistani, Usbekistani, Türkmenistani.

Kui välismaal viibiv Eesti elanik on rikkunud seadust või sattunud muudesse probleemidesse, võib Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) tekkinud olukorda ära kasutada inimesele lähenemiseks, tema survestamiseks ja värbamiseks jõupositsioonilt, selgitas Kahar.

«Lähenemine võib toimuda katte all, kus eriteenistuse ohvitser esindab näiliselt mõnda teist ametiasutust, näiteks politseid või tolli,» ütles ta.

Eriti tähelepanelikud peavad olema kapo ametnike hinnangul riigisaladuse loa omanikud, jõustruktuuride töötajad, riigiametnikud, kaitseväelased, poliitikud, ärimehed, ajakirjanikud ja nende pereliikmed ning head tuttavad. Lisaks ka Eestist pärit tudengid Venemaa ülikoolides ning isikud, kes on rikkunud Venemaa seadusi. Kahar märkis, et FSB tunneb püsivalt huvi ka piiriäärsete alade elanike vastu, kes reisivad sageli Venemaale.

Tagasi üles