Piirideta Ajakirjanikud kritiseerib Postimehe omanikku Margus Linnamäed
2. juuli 2019, 16:19
Rahvusvaheline meediavabadust jälgiv vabaühendus Piirideta Ajakirjanikud (Reporters Without Borders) heidab Postimees Grupi, mille alla kuulub ka Postimees, omanikule Margus Linnamäele ette sekkumist Postimehe toimetuse töösse.
Piirideta Ajakirjanikud kirjutab oma pressiteates, et viimase aasta jooksul on Postimehest mitu erinevat toimetuse juhti lahkunud. Nendeks on majandustoimetuse, uuriva toimetuse, sporditoimetuse ja arvamustoimetuse juhatajad. Põhjuseks kirjutab vabaühendus, et Linnamäe tahab muuta Postimeest konservatiivsete vaadete häälekandjaks.
Sellele lisatakse, et Linnamäe on konservatiivse maailmavaatega Isamaa liige ja ta annetas koduerakonnale mullu 50 000 eurot. Organisatsiooni väitel olevat ta öelnud oma alluvatele, et «kõiki arvamusi ei pea levitama, vaid häid», ent ei maini, keda siin silmas peetakse. Veel on väite tõestamiseks ära toodud Postimehe paberlehe esikaanel olev lipukiri «Seisame eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise eest läbi aegade».
Piirideta Ajakirjanikud võttis ühendust ka Postimehe vastutava väljaandja Merili Nikkologa, kes kirjeldas osakonnajuhtide lahkumist kui loomulikku arengut. Nikkolo lisas, et tähtis on rõhutada rahvuslikke juuri ning kindlustada eesti keele ja kultuuri olemasolu läbi aegade, olles samal ajal nende väärtuste alalhoidmise positiivne survegrupp ja vahikoer.
KOMMENTAAR
Margus Linnamäe, Postimees Grupi omanik
Kui Piirideta Ajakirjanikud pretendeerib esindama ajakirjandust, siis võiks kõigepealt eeldada, et nad ise püüdleks objektiivuse poole ning vähemalt püüaks neid väiteid, mida nad esitavad, eelnevalt kontrollida.
Postimehe vastutav väljaandja Merili Nikkolo on saatnud Piirideta Ajakirjanikele muret valmistanud küsimuste asjus ammendavad vastused ja põhjendanud sisuliselt arenguid Postimehes.
Kahjuks on Piirideta Ajakirjanikud otsustanud valida kuulujuttude levitamise kasuks, kus peamiseks allikaks on Postimehest erinevatel põhjustel lahkunud ajakirjanikud (nimesid nimetamata, aga nii mõnigi nendest ei saanud minu teada oma tööga lihtsalt hakkama) ning see ei kuulu kindlasti hea ajakirjandustava juurde.
On väga kahju, et Piirideta Ajakirjanikud on lasknud endaga manipuleerida ning seeläbi kindlasti kahjustanud nii oma organisatsiooni kui ka ajakirjanduse renomeed tervikuna.
«Me tunneme muret, et peame näegema, kuidas meediaomanik sekkub nii avalikult ajalehe toimetuse sisusse ja ähvardab selle vabadust,» teatab Piirideta Ajakirjanikud ja hoiatab, et sellise käitumise tagajärjel võib Eesti langeda nende koostatud ajakirjandusvabaduse edetabelis 11. kohalt allapoole ja ohustada üleüldist suhtumist ajakirjandusvabadusse riigis.
Piirideta Ajakirjanikud kirjutab, et kuigi Linnamäe ostis Postimehe 2015, siis toimetuse juhatajad hakkasid massiliselt lahkuma alates 2018, kui Linnamäe hakkas oma ideid ja nägemust ellu viima. See puudutas organisatsiooni sõnul ka Neeme Korvi, kes oli ajalehe vanim ajakirjanik ja kes töötas erinevate peatoimetajate all alates ülemöödunud kümnendist ja tegeles arvamustoimetuse juhtimisega 11 aastat kuni eelmise aasta detsembrini.
«Ma ei ole kunagi töötanud peatoimetaja all, kes ei ole suuteline kontrollima kõiki ajalehe aspekte,» ütleb Korv Piirideta Ajakirjanikele. Ta lausub, et nägi ajakirjandusvabaduse piiramist toimetuse sees olles ja kurtis seda ka Linnamäele mitu korda, aga ta ei saanud kunagi selle kohta ammendavat vastust.
Juttu tuleb ka «Meie Eesti» rubriigist. Piirideta Ajakirjanikud kirjutab, et seda ei juhi peatoimetaja ning selle toimetuse liikmed on valitud Linnamäe või tema alluvate poolt ilma ülejäänud toimetusega konsulteerimata. «Nad kirjutavad sisu, mis peegeldab konservatiivset maailmavaadet, tihti segades fakte arvamusega ja pakkudes ühekülgset vaadet,» kirjutab organisatsioon.
KOMMENTAAR
Peeter Helme, Postimehe peatoimetaja
Väide, nagu tegutseks «Meie Eesti» mingi muust toimetusest eraldi üksusena, ei vasta lihtsalt tõele.
«Meie Eesti» allub arvamustoimetusele ning selle kaudu loomulikult peatoimetajale. Ka pole selle liikmed omaniku valitud. Jah, nende seas on erinevaid inimesi, kes kõik on oma eriala asjatundjad – see tähendab, oma vaatega asjadele. Kuid lüüa ühe vitsaga ja öelda, et nad kõik esindavad kindlat maailmavaadet, on solvav nii «Meie Eesti» toimetajate kui Postimehe suhtes.
Olgu veel lisatud, et hiljuti lisandunud tervisekülgedele otsisime üldse toimetajat avaliku kuulutuse kaudu.
Nii et selle väite puhul kirjutavad Piirideta Ajakirjanikud ise – «segades fakte arvamusega ja pakkudes ühekülgset vaadet» –, kui kasutada nende kõnepruuki.
Piirideta Ajakirjanikud toob veel välja, et alates sellest, kui Linnamäe on soetanud Postimehe, on selle toimetus pidanud surve all kajastama tema teisi ärisid, näiteks talle kuuluvat raamatupoeketti ja apteegiäri.
Selle aasta Piirideta Ajakirjanike koostatud pressivabaduse indeksi tipus, esikolmikus on Norra, Soome ja Rootsi. Neljandal kohal on Holland ja viies on Taani. Esikümnesse mahuvad veel Šveits, Uus-Meremaa, Jamaica, Belgia ja Costa Rica. Eesti on pingereas 11., Läti 24. ja Leedu 30. positsioonil.