Eesti XV laulupidu: esimene pidu uuel laululaval

Eesti XV laulupidu

FOTO: Raamat Laulupeod Postimehega

Postimees avaldab katkendeid Postimees Kirjastuse poolt välja antud laulupidude ajaloost kirjutavast raamatust «Laulupeod Postimehega. 150 aastat Eesti üldlaulupidusid Postimehe kajastuses».

Toimumiskoht: Tallinna lauluväljak

Toimumisaeg: 19-21. juuli 1960.a.

Üldjuhid: Gustav Ernesaks, Jüri Variste, Aksel Pajupuu, Heino Kaljuste, Karl Leinus, Richard Ritsing, Aado Velmet, Lembit Verlin, Tuudur Vettik, Harald Uibo,  Jaan Kääramees, Voldemar Lemmik ja Olev Hõlpus

Korraldaja: Üldlaulupeo Peakomisjon ja Rahvaloomingu Maja

TÄNA ALGAVAD PIDUSTUSED

TALLINN, 18. VII (Telefoni teel.) Laulupidu on kätte jõudnud – 1960. aasta üldlaulupidu, mis on pühendatud Eesti NSV 20. aastapäevale ja on suurimaks ürituseks pidustuste raames.

Innukamalt kui kunagi varem valmistus meie vabariigi kümnetesse tuhandetesse ulatuv lauljate, tantsijate ja pillimeeste pere selleks suursündmuseks.

Juubelilaulupeost võtavad osa 264 sega-, 49 mees- ja 112 naiskoori. Uudsena on seekord ette nähtud poistekooride esinemine. 95 poistekoori ligi 2500 südi esinejaga sammub rongkäigus ühtlases riietuses eri kolonnina. Puhkpilliorkestreid on 80 ning rahvamuusikaorkestreid 31.

Suur esinejate pere jõudis pühapäevaks, 17. juuliks Tallinna. Pealinnas alustati koondproove.

Seekordsel rahvakunstiõhtul esinevad 80 sega-, nais- ja laste-rahvatantsurühma üldjuhtide Ullo Toomi, Heino Aassalu ja Otto Valgemäe juhtimisel. Tallinna 500 naisvõimlejat esitab  kava linikute ja tõrvikutega. Esmakordselt on kavas ühendatud akrobaatide rühma esinemine Enn Loo juhtimisel.

Üldse on väljas 1239 kollektiivi, kellede transportimisega pealinna ja tagasi kodukohtadesse on peamurdmist transpordikomisjonil. Planeeriti mitmeid erironge, et õigeaegselt ja hästi kohale toimetada seda suurt piduliste peret. Olgu vaid mainitud, et pühapäeval saabus Tallinna 15 erirongi, kus enamiku moodustasid lauljad-mängijad. Kõik esinejad majutati Tallinna koolidesse, ühiselamutesse ja klubidesse. Lastele on Eesti NSV üldlaulupeo peakomisjon korraldanud tasuta toitlustamise nii koondproovide kui ka esinemiste ajal.

Tähtaegselt valminud uuel laululaval on tehtud esimesed akustikaproovid. Üldjuhtide arvamus on ühine – laul kõlab hästi.

Meie iidne pealinn on saanud noorenenud ilme. Vanalinna osas on lõpetatud restaureerimine, samuti peatänavate fassaadide värvimine. Kunstnikud on paigaldanud vaateakendele ning majadele tervitusloosungid ning kaunid kangad ja lipud. Lauluväljaku väravate kujundamises kajastuvad rahvaste sorus, rahvastevaheline rahu ja laulupidude traditsioonid. Laululava on dekoreeritud Lenini portreega, loosungiga, laulukooride lippudega.

Esinejate ja külaliste perele on mõelnud ka Tallinna teatrid ja kinod. Pidustuste ajal korraldatakse arvukalt kontserte ja antakse teatrietendusi. V. Kingissepa nimelises Riiklikus Akadeemilises Draamateatris on 21. juulil võimalik jälgida „Kolmanda pateetilise” esietendust.

On saabunud ka külaliskollektiive. Kohale jõudis „Kullervo” segakoor Soomest. Koor on õppinud eesti keeles terve laulupeo repertuaari. Antakse ka erikontserte. Petserist saabusid kohale koor ja tantsukollektiiv. Külalisi on tulnud vennasvabariikidest, samuti välismaalt.

Pidustused algavad 19. juulil avasignaalidega rahvakunstiõhtul. Rahvakunstiõhtut korratakse 20. juuli õhtul ja 21. juuli hommikul. Üritus toimub Komsomoli-nimelisel staadionil.

Traditsiooniline piduliste rongkäik läbi pealinna toimub 20. juulil algusega kell 15. laulupeo kontsert algab lauluväljakul samal päeval kell 18 ning jätkub 21. juuli keskpäeval kell 13. 21. juuli hilisõhtuks on planeeritud Eugen Kapi ooperi „Vabaduse laulik” vabaõhuetendus.

M. Suits

(Edasi, nr 142, 19. juuli 1960)

Tagasi üles