Eesti XXIV laulu- ja tantsupidu: rongkäik asendus vesise matkaga

Eesti XXIV laulu- ja tantsupidu

FOTO: Raamat Laulupeod Postimehega

Postimees avaldab katkendeid Postimees Kirjastuse poolt välja antud laulupidude ajaloost kirjutavast raamatust «Laulupeod Postimehega. 150 aastat Eesti üldlaulupidusid Postimehe kajastuses».

Toimumiskoht: Tallinna lauluväljak

Toimumisaeg: 2-5. juuli 2004.a.

Laulupeo kunstiline juht: Ants Soots. I kontserdi peadirigent: Arvo Volmer

Laulupeo kunstiline juht: Alo Ritsing.   I kontserdi peadirigent: Eri Klas

Üldjuhid: Ants Üleoja, Ants Soots, Ants Sööt, Aarne Saluveer, Hirvo Surva, Annelii Traks, Leho Muldre ja Peeter Saan

Korraldaja: Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus

Rongkäik asendus  vesise matkaga

„Nüüd ma tõesti usun, et see rahvas tegi laulva revolutsiooni,” kommenteerib üks sakslasest teleajakirjanik teisele, kui mitme tuhande pealine rongkäik lauldes Vabaduse väljakult lauluväljaku suunas teele asub.

„Crazy country! (Hull maa!)” kommenteerib teine välismaalane kõnniteel uudistavate pealtvaatajate seast.

Vihma sajab ja lainetavaid lompe tekib aina juurde, ent marssijad, neist enamik rahvarõivastes, ei lase end sellest häirida. Kuigi üldlaulu- ja tantsupeo korraldajad otsustasid laupäeva hommikul lakkamatu vihma tõttu rongkäigu ära jätta, võttis ligikaudu 7000 inimest teekonna siiski ette.

Kaks tüdrukut, Kristi ja Karina, jooksevad vett pritsides mööda lompe ja kilkavad, et plätudega on nii hea olla, tuju on nii ülev, kõik on nii hea ja vahva. Sarnast suhtumist kostab igalt poolt.

Vihm ja pisarad

„See on rahva vaba valik ja las nad siis teevad!” kisab politseinik raadiosaatjasse. Politsei aitab siiski laulupeolisi igati, teed vabastatakse operatiivselt autodest ja ühissõidukitest.

Mirja seisab vihmavarjuga Narva maantee nurgal ja peidab meeleliigutusest silma tikkuvaid pisaraid – tänu vihmale pole see raske. Tema vanemad põgenesid 1944. aastal Rootsi, ise elab ta aga nüüd koos perega Eestis ja tema kahe lapse jaoks on see esimene laulupidu.

Käänaku juures, kus rongkäik pöörab mittetraditsiooniliselt Oru värava poole, sest Mere värava ees on uputus, elab juba 50 aastat Lea Petersen. Eaka proua sõnul on seekordne rongkäik üks vahvamaid ja peolised uskumatult tublid.

Eri Klas kõige ees

„Ilmakatastroofi tõttu polnud ametlikku 4-tunnist rongkäiku võimalik ette võtta,” nentis laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee. „Me poleks tohtinud läbi raju tuua 10 000 last. Aga inimesed siiski kogunesid ja on hästi vahva, et alternatiivne rongkäik ikkagi toimus.”

Mitteametliku rongkäigu eesotsas marssinud üldlaulupeo I kontserdi peadirigent Eri Klas oli lauluväljakule jõudes märg, aga rahulolev.

„See oli üks väga vesine, aga tore matk,” rõõmustas Klas. „Olen küll märg, aga helistasin naisele ja ta toob mulle kuivad riided järele, nii et asi pole hull. Kõige tähtsam on, et pidu siiski toimub ja vanataat Ernesaks, kes nüüd üleval nõlval istub, näeb, et kõik toimib.”

Anneli Aasmäe,   Triin Tammert

(Postimees, nr 152, 5. juuli 2004)

Tagasi üles