Laulupeo piletimüügi peatas mure arstiabi pärast

Laulupeo teine päev.

FOTO: Eero Vabamägi

Karmi otsuse taga lõpetada laulupeo piletimüük oli korraldajate mure meditsiinimeeskonna pärast, kes pidi läbi rahvamassi endale teed rajama, et transportida välihaiglas elustatud patsient kiirabiautosse.

Laulupeo operatiivstaabi kohale hakkas kerkima murepilv juba laupäeva õhtul, esimese kontserdi ajal, kui lauluväljakul oli 35 000 pealtvaatajat ehk poole vähem kui pühapäeval. Mure oli just meditsiiniteenistuse pärast: rahvamassis oli abivajajateni jõudmiseks keeruline liikuda ning veelgi keerulisem hädalisi platsilt ära transportida.

Kuna päästjate jaoks möödus laulupidu rahulikult, siis said nemad õnneks meditsiinipersonali kannatanute platsilt ära transportimisel abistada.

Otsustati mitte riskida

Viimane piisk karikasse enne piletimüügi lõpetamisotsuse langemist oli juhtum, kus tuli elustada kohapealses välihaiglas viibinud patsienti. Vaadates, kui keerukas oli teda transportida läbi rahvamassi välihaiglast kiirabiautosse, ei tahetud rohkem riske võtta.

«Kui midagi juhtub, siis vastutavad need, kes ei saanud hakkama olukorra likvideerimisega – pääste, kiirabi, politsei,» ütles laulupeo politseijuht Kaido Saarniit.

Meie jaoks oli oluline abivajajani jõudmine, rõhutas laulu- ja tantsupeo meditsiiniteenistuse juht Erik Velleramm. «Kuna meil on kasutusel kanderaamid, ratastoolid, mõnikord on vaja lausa mitme inimesega minna, ja kui see rahvamass on nii suur, siis pole lihtsalt võimalik abivahenditega kiiresti liikuda. See võtab meil tempo alla,»

Arvestades lauluväljakul olnud suurt rahvahulka, jätkus Vellerammi sõnul meditsiinitöötajatel tööd palju. Põhiliselt oli vaja tegeleda plaasterdamise, samuti pea- ning kõhuvaludega.

Rahvas mahtunuks ära

Saarniit selgitas, et piletimüügi lõpetamist hakati kaaluma siis, kui rahvaarv oli kriitilise piiri peal - et oleks võimalik reageerida, kui midagi juhtub väljaku keskel või kui oleks olnud vaja isegi evakuatsiooni teha. «Uurisime lauluväljaku direktorilt, kui palju müüakse populaarsetele rokk-kontsertidele pileteid – umbes 60 000 tükki. Meil oli aga müüdud 62 000 piletit, lisaks veel 44 000 esinejat, ilma piletita väikelapsed, kaupmehed ja kõik korraldajad.»

Värava taga seisjad oleksid Saarniidu sõnul iseenesest lauluväljaku territooriumile ära mahtunud, aga kõik tahtsid ju kontserti päriselt näha ja ka nautida. Otsuse piletimüük lõpetada langetas operatiivstaap koos kõigi osapooltega: pääste, kiirabi, politsei, laulu- ja tantsupeo SA.

«Tegime eile kolm-neli koosolekut, kogunesime iga tunni või pooleteise tagant. Mõtlesime, et laseme vahepeal inimesi juurde, aga see ei olnud lihtsalt võimalik. Inimeste arv oli selleks liiga meeletu,» lausus ta.

Saarniit tunnistas, et nad ei näinud ette, et laulupeole tuleb nii palju inimesi. «Lauljaid ja tantsijaid oli viie tuhande võrra rohkem kui 2014. aastal, kaupmehi pole ka kunagi nii palju olnud. Laulupeo piletite arv võiks olla paigas samamoodi nagu tantsupeol, et mitte tekitada inimestes ootusi ja pahameelt.»

Ta lisas, et kuigi ringlevad legendid, et lauluväljakule on ära mahutatud 300 000 inimest, ei oska tema seda kinnitada ega ümber lükata, kuid julgeb selles kahelda. 

Tallinna Lauluväljaku SA juhataja Urmo Saareoja sõnul sai eile väga hästi selgeks see, kui palju suudab lauluväljak inimesi vastu võtta. «Ja aus vastus, kui nüüd numbritest rääkida, ongi seal 100 000 kandis,» nentis Saareoja ja lisas, et muidugi tuleb vaadata erinevaid üritusi, erinevaid formaate. «Laulupeo ajal ongi see number 100 000, et inimesed saaksid nautida kontserti. Lisaks on seal pidev liikumine.»

Tantsu- ja laulupeo meditsiiniteenistuses oli ametis ligikaudu 250 inimest, kes tegid tööd vahetustega. Laulupeo kontsertidel tegutses kolm kiirabibrigaadi ning kaheksa-kümneliikmeline välihaiglameeskond ja umbes 70 esmaabi osutajat.

Tagasi üles