Viru pataljonis kaasvõitlejat peksnud sõdurid pääsesid ühiskondliku tööga

Ajateenijad.

FOTO: Arvo Meeks

Viru ringkonnaprokuratuur lõpetas kaassõduri kallal vägivallatsenud Viru jalaväepataljoni viie ajateenija suhtes kriminaalasja, ent pani neile kohustuse teha üldkasulikku tööd.

«Võttes arvesse konkreetseid asjaolusid, lõpetas prokuratuur viie kahtlustatava suhtes menetluse oportuniteediga avaliku menetlushuvi puudumise tõttu,» ütles Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Jelena Filippova Postimehele.

Kahtlustatavatele pandi menetluse lõpetamisel kohustuseks teha viie kuu jooksul 80 tundi üldkasulikku tööd. Tänaseks on kaks noormeest viiest täitnud oma kohustused täielikult, kolm jätkavad neile pandud kohustuste täitmist.

«Õiguskaitseorganite esmaseks eesmärgiks ei ole mitte konkreetsel juhul mõistetava karistuse raskus, vaid sarnaste juhtumite vältimine tulevikus,» märkis Filippova. Filippova lisas, et muu hulgas võetakse arvesse ka seda, et kahtlustatavad olid varem kriminaalkorras karistamata ning kohtumisel prokuröriga väljendasid oma kahetsust. 

Öörahu rikkumine läks vägivaldseks

Noormehi süüdistati teise astme kuriteos, mille eest näeb seadus karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Veebruari alguses otsustasid viis Viru jalaväepataljoni sõdurit omavoliliselt eirata korraldusi osaleda pataljoni majanduspäeval. Kompanii korrapidaja abi märkusele reageerisid sõdurid ebatsensuursete väljenditega, mille kohta tegi viimane ettekande kompanii korrapidajale.

Korrapidaja abi määrustikujärgne tegevus aga sõduritele ei sobinud, nad läksid pärast öörahu välja kuulutamist viiekesi reamehe magamistuppa ning otsustasid konflikti lahendada vägivaldselt. Ohver haiglaravi ei vajanud ja jätkas väljaõppega.

Kohe pärast info laekumist ning kannatanuga vestlemist esitas toonane Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Arno Kruusmann kuriteoteate Ida prefektuurile ja andis korralduse algatada distsiplinaarjuurdlus. Süüdlasi oleks võinud oodata 14-päevane distsiplinaararest ja aastane vabadusekaotus.

Tüli tekkis eri rahvusest ajateenijate vahel. Ent nii kaitseväe kui ka kaitseminister Jüri Luige hinnangul on oletused, et konflikt tekkis rahvuse pinnal, kohatud.

«Eesti kaitseväes teenivad Eesti kodanikud, kes tulevad kaitseväkke juba täiskasvanud isiksustena. Oma väljakujunenud suhtumiste, arusaamisega sellest, mis on õige ning mis on vale, tõekspidamiste ning ka käitumismustritega. Kahjuks satub vahest ka ajateenistusse neid isikuid, kelle käitumiskultuur ei käi ühiskonnas kehtivate normidega kokku. Kohatu on spekuleerida vastuvõetamatu käitumise ning rahvusliku tausta seoste üle,» teatas kaitsevägi toona.

«Nimetatud intsidendi seostamine rahvusega on praeguse info põhjal meelevaldne. Pigem tuleb sellelaadsete vahejuhtumite puhul nii ajateenistuses kui ka väljaspool seda nentida puudujääke noore inimese eelnevas kasvatuses ja hariduses,» märkis selle aasta algul Luik vastuses Eesti Konservatiivse Rahvaerakonda kuuluva toonase riigikogu liikme Martin Helme arupärimisele, kelle sõnul olevat temani jõudnud info, et pataljonis toimub eesti ajateenijate terroriseerimine vene emakeelega teenistuskaaslaste poolt.

Sõdurid, sealhulgas ohver, alustasid teenistust jaanuari alguses.

Tagasi üles