Arhiivifotod: vaata, kuidas käis Tallinna teletorni ehitus

Tallinna teletorn, millest on saanud eestlastele omamoodi vabaduse sümbol, tähistab sel nädalal oma 39. sünnipäeva. Vaata vanadelt arhiivifotodelt, kuidas käis 70-ndatel selle olulise maamärgi ehitus.

Teletorn valmis 1980. aasta Moskva suveolümpiamängude Tallinnas toimunud purjeregatiks ja ehitus oli osa programmist, kuid seda planeeriti juba enne olümpiamängude korraldusõiguse andmist Moskvale.

Nurgakivi pandi paika 1975. aasta septembris. Ametlikult avati torn 11. juulil 1980. 170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm oli külastajatele avatud 26. novembrini 2007, mil see renoveerimiseks suleti. Torn taasavati külastajatele 5. aprillil 2012.

Teletorni arhitektid on David Bassiladze ja Juri Sinis, insenerid Vladimir Obõdov ja Jevgeni Ignatov. Ehituse töödejuhataja oli Aleksander Ehala.

Torn koosneb 190 meetri kõrgusest raudbetoontüvest ja sellele kinnitatud 124-meetrisest metallmastist. Torni all on kahekorruseline hoone seadmetele, vestibüülidele ja konverentsikeskusele. Torni läbimõõt on all 15,2 m ja seina paksus all on 50 cm. 140 meetri kõrgusel on torni läbimõõt 8,2 m. Ehitamiseks kulus 10 000 m3 betooni ja 1900 tonni terast. Torni kogumass on umbes 25 000 tonni. Ideaaltingimustes saab signaali edastada kuni 90 km kaugusele.

Tallinna teletorn on maailma kõrgemaid vaateplatvormiga ehitisi ühendava World Federation of Great Towersi liige.

Tornist hüppavad alla 60 langevarjurit

Teletorn tähistab oma sünnipäeva 09.–11. juulil traditsioonilise BASE Boogie showga, mille käigus hüppab teletornist alla ligi 60 ekstreemlangevarjurit 15-st riigist. Kolm päeva kestvat rahvusvahelist BASE-jump festivali saavad külastajad nautida nii torni vaateplatvormilt kui teletorni õuealalt.

Torne, kust lubatakse alla hüpata, on maailmas vähe. Lisaks Tallinnale saab teletornist tehtavaid hüppeid jälgida vaid Kuala Lumpuris ja sel aastal ka Rotterdamis. Tallinna Teletorn on traditsiooni poolest oma sünnipäeva base-jumpi sündmusega tähistada Euroopas ainulaadne. «Kolmel päeval järjest toimuvad langevarjuhüpped teletorni 175 m kõrguselt 22. korruse vaateplatvormilt,» ütles Tallinna Teletorni juhataja Jüri Kriisemann. «Sel aastal saab ka hüpete ajal teha servakõndi ja hüppajaid üsna lähedalt vaadata. Servakõnd toimub poolringis, et hüppajaid mitte segada».

Esmakordselt võtab hüpetest osa rekordarv naisi – 6. Need 15 riiki, kust hüppajad pärit, on Eesti, Soome, Venemaa, Poola, Suurbritannia, Taani, Rootsi, Holland, Prantsusmaa, Ungari, Norra, Saksamaa, USA, Austraalia, Lõuna-Korea. Eestis tegeleb alaga aktiivselt alla 10 langevarjuri.

Tagasi üles