Video ja Galerii: Ämari lennubaasis sai näha õhuväe aerobaatikat
Kolonelleitnant Lehiste: tavainimene üldjuhul sellist lennukit ei näe

Ämari lennubaasis toimus Eesti õhuväe 100. aastapäevale pühendatud rahvusvaheline õhusõu «100 aastat Eesti õhuväe sünnist», kus sai näha üle 30 Eesti ja liitlaste lennuvahendi.

Juuli teine nädalavahetus tõi üllatuslikult mitmeid tuhandeid inimesi Ämari lennuväljale, kus Eesti kaitseväe õhuvägi korraldas õhusõu, tähistamaks oma sajandat aastapäeva.

Kohale saabudes oli näha juba tuhandeid inimesi uudistamas lennukeid, mis olid lennuväljale külastajate jaoks välja toodud. Populaarseimaks väljapanekuks kujunes NATO eelhoiatuse ja juhtimise lennuk AWACS, kuid et kõikide maa peal olevate lennukite sisse võis ronida, oli suminat näha ka teiste ümber.

Küsimusele, miks inimesed otsustasid laupäeval tulla Ämari õhusõule, öeldi peaaegu ühehäälselt, et ikka hävitajate pärast. Kuigi oli ka neid, kes olid varengi õhusõud näinud, siis enamike jaoks oli tegu esimese korraga. 

Kohaletulnud kiitsid ka kaitseväe head korralduslikku poolt. 15 liinibussi tõid inimesi tasuta Tallinnast Ämarisse, mis võis olla ka suure rahvahulga tuleku taga. Üks pere Tallinnast tõi bussiühenduse välja lausa põhjusena, miks nad õhuväe tähtpäevast osa võtsid. 

FOTO: Remo Tõnismäe/Postimees

Sõu avas eestlaste sooritus, kus kaht R-44 Robinsoni kopterit juhtinud ohvitserid näitasid publikule erinevaid lahingformatsioone ning oma lennuoskusi. Kui esialgu tundus ootus etteastele madal olevat, siis varsti oli kohaletulnute seast kuulda ka aplausi ja kiidusõnu - see pani tugeva alguse sõule.

Kui kopterid pakkusid inimestele meeldivat üllatust, siis oodati ikkagi lennukeid. Soome õppehävitaja Hawk pakkus publikule seda, mida õhusõult oodati. Viieaastane Villem Tallinnast pidas soomlase sooritust just kõige ägedamaks, sest ta tegi trikke. 

Pärast lühikest pausi etteastete vahel tulid eestlased Robinsonidega tagasi - seekord aga koos Eesti lipuga. Vaatamata sellele, et õhusõule tuldi enamjaolt lennukeid vaatama, meeldisid ka kopterite esitused rahvale. Martin, mees Tallinnast, ütles, et põhjus on väga lihtne - kopterid tulid lihtsalt lähemale kui lennukid.

F-35, nagu ka õhusõu lõpetanud Eurofighter Typhooni etteastes oldi aga pettunud. Mõlemal korral oli kuulda pettunud ohet;: «Kas see oligi kõik?». Hävitajate tekitatud kõrvakuulmist võtvast mürast hoolimata olid inimesed lootnud just neid lennukeid rohkem sõitmas näha. 

FOTO: Remo Tõnismäe/Postimees

Seevastu pakkus taanlaste F-16, mis Dannebrogi 800. aastapäeva puhul Taani lipuvärve kandis, publikule hoopis rohkem meelerahu. «Vot seda ma just tahtsingi näha», ütles Kohilast õhusõud vaatama tulnud Tanel. Ilmselt suutis see rahuldada inimeste soove, kes tulid just hävitajate pärast.

Poola õhuväe aerobaatika meeskond «Orlik» oli aga publiku selge lemmik. Poolakate etteastet saatis nii poolaka veidi puine ingliskeelne kirjeldus kui ka muusika, mille taustal lennukid lendasid. Meeskond oli teistest selgelt enam oma etteastet harjutanud, mis tegi etteastest ka meeldejääva kogemuse.

FOTO: Remo Tõnismäe/Postimees

Neljaliikmeline tiim, mis sooritas sünkroniseeritud vigurlendu, sai palju positiivseid kommentaare ning oli mitmete külastajate puhul selgelt nende enim meeldinumaiks etteasteks. «See oli nagu ballett taevas,» ütles üks nooremapoolne tüdruk publiku hulgast. Muusika lisamine etteastele meeldis samuti paljudele. Sarnaselt poolakatele, võitis ka eestlaste vigurlendur Jüri Kaljundi publiku südamed.

Kui paljud tulid hävitajate pärast, siis positiivseima reaktsiooni said vigurlendurid ja kopterid, mis pakkusid enim sõud. Õhusõu lahkudes kuulsin inimeste siirast meelerõõmu, et ei lahkutud enne poolakate esinemist. «Ilma selleta oleks suhteliselt mõttetu olnud,» ütles mees, kes läks seejärel seisma ligi kilomeetri-pikkusesse bussisabasse.

Kolonelleitnant Lehiste: Meil on liitlased, kes on meie kaitseks väljas

Õhuväe staabiülem kolonelleitnant Janek Lehiste ütles, et kuigi õhusõule jõudsid seekord väga mitmeid erinevaid lennukeid, siis tegelikult tegelevad õhuturbega kaks lennukimarki - F-16 ja Eurofighter Typhoon hävitajad. 

Vaid Eurofighter Typhoon hävitajad paiknevad Eestis alaliselt, ülejäänud lennukid tulid siia õhuväe sajanda aastapäeva tähistamise pärast, ütles Lehiste.

Õhusõu korraldamise osas plaaniti pikalt ette - ettevalmistused algasid juba kaks aastat tagasi, mil hakati liitlastelt küsima, kas nad oleksid nõus juubeli üritusest osa võtma. Kolonelleitnanti sõnul on selle töö tulemust ka täna hästi näha.

Lehiste pidas suurimaks saavutuseks F-35 osalemist õhusõul. «See on viienda põlvkonna hävitaja, mille ilmumine kuhu iganes taevasse, lennusõule või selle ülelend on tegelikult suur sündmus, sest tavainimene üldjuhul sellist lennukit ei näe,» ütles ta. 

«Meie soov-unelm oli ta siia saada,  keegi mingeid veksleid välja ei käinud ega ei lubanud, aga ütleme nii, et see oli meeldiv üllatus kui me saime teada, et see on võimalik» ütleb Lehiste.

Kolonelleitnandi sõnul on võimalik, et USA õhuvägede staabiülema, kindral David L. Goldfeini visiit Eestisse mängis F-35 tulekus rolli. Viimane võttis õhusõust samuti osa, kohtudes visiidi raames ka kaitseministeeriumi ja Eesti kaitseväe juhtkonnaga. 

Ämari rollina näeb Lehiste peamiselt ikkagi õhuturbe missiooni läbiviimist, mis on kõige olulisem rahuaja missioon, mida Ämarist tehakse. Missiooni täidetakse koostöös liitlastega - kui lende teevad liitlased, siis lennuväljade töökorras hoidmine ja radaripildi pakkumine on eestlaste töö.

«See signaal on, et Eestis on eraldi väeliik kui õhuvägi olemas. Me oleme küll väikesed, kuid meie töö, mis me teeme, on tegelikult suur,» lausus Lehiste. Selleks tööks on just nimelt lennuvälja ja radarite korrashoidmine ning muu tausta töö, mis aitab liitlasvägedel õhuturbemissioone teha, ütleb ta. 

Sama oluline sõnum on Lehiste sõnul ka see, et meil on liitlased, kes on meie kaitseks väljas.

Tagasi üles